inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhustumisel või liitumisel eralduvat energiat Biorelvad Biorelva on kõige lihtsam välja töötada, seda võib teha igasuguses biotehnoloogialaboris Bakterikultuuride kasvatamine on odav ja kiire protsess Biorelvaks sobivate haigustekitajate katsetamist alustati eri maades 1950. aastatel Biorelva liik oli välja töötatud 1970. a ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisunud Keemiarelvad Keemiarelva moodustab rüdemürk ja selle kandur Ründemürk on keemiline ühend vastase elavjõu hävitamiseks, elavjõu võitlusvõimetuks muutumiseks või maa-alal taimestiku või loomastiku hävitamiseks
5 KOKKUVÕTE Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Massihävitusrelvade pealiigid on bioloogiline relv, keemiarelv ja tuumarelv. Bioloogilist relva on kõige lihtsam välja töödata, seda võib teha igas biotehnoloogialaboris. Bakterikultuuride kasvamine on odav ja kiire protsess, mille katsetamist alustati eri maades 1950. aastal. Bioloogilise relva liik oli välja töötatud 1970. aastal ja mõne riigi biorelvavarud olid mõistusevastaselt suureks paisunud. Keemiarelva moodustavad ründemürk ja selle kandur. Ründemürk on keemiline ühend vastase elavjõu hävitamiseks, elavjõu võitlusvõimetuks muutumiseks või maa-alal taimestiku või loomastiku hävitamiseks. Kanduriteks on erinevad lennukid, raketid ja suurtükiväe
.........12,13 3 Bioloogiline relv Tänapäeva mõistes on biorelv massihävitusrelv, mille kahjustav toime põhineb haigusttekitavate bakterite, viiruste või bioloogilist päritolu toksiinide kasutamisel. Tema ülesandeks on suur võime põhjustada inimestele ning loomadele massilist nakkushaigusi, enamik neist sureb. Biorelva on väga lihtne välja töötada võrreldes tuuma või keemiarelvaga, seda võib teha igas biotehnoloogialaboris. Bakterikultuuride kasvatamine on odav ning kiire, seda on kerge varjata farmaatsia või biotehnoloogiatööstuse sildi taha. Sellepärast kutsutaksegi biorelva ,,vaese" riigi relvaks, sest seda võib toota iga riik ning terroristlike rühmitusi. Kui tootjariik ei arvesta julgeolekunõuetega, siis võib kogu riigi rahvas olla suures ohus, sest võivad tekkida kontrollimatud lekked. Haigustekitaja võib muteeruda ja väljuda kontrollist.
Biomassi resuspendeerimine kaitsekeskkonnas Sügavkülmutus Granuleerimine Lüofiliseerimine P a k k i m i n e Kasutamise ja kasvatmise järgi jagunevad: emajuuretis, vahejuuretis, tarbejuuretis. Bakterikultuuride kasvatamise põhimõte: Kasvukeskkonna koostamine (piim, lõss, vadak või spetsiaalne keskkond) Kasvukeskkonna pastöriseerimine (9095 ºC, 30 min.) Kasvukeskkonna jahutamine kultuuri inkubatsiooni temperatuurile Kasvatatav kultuur
Sageli on kontsentraatidel teine maitse kui värskelt pigistatud mahladel. Mahlu võib säilitada ka pastoriseeritult ja külmutatult. Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl. 1.7 Juust ,,Juust on piimast, koorest, kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode. Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures." (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.) Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast."
annaabi.ee 
