Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeeri...
küsimusi tuleb esitada). Ühtlasi tuleb: 1) analüüsida kaasuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, et tuvastada, millist eesmärki vaidluse pooled saavutada tahavad; 2) leida sellise eesmärgi täitmiseks vajalik nõudenorm ning kontrollida, kas nõudenormi kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude; 3) leida abinormid. Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina 5 siiski lahendada tüüpprobleeme ja vastata küsimustele, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad. Näiteks (ei ole ammendav loetelu): 1. Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 5 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika. 2. Kas ja/või milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane? 3. Kas otsus kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4
küsimusi tuleb esitada). Ühtlasi tuleb: 1) analüüsida kaasuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, et tuvastada, millist eesmärki vaidluse pooled saavutada tahavad; 2) leida sellise eesmärgi täitmiseks vajalik nõudenorm ning kontrollida, kas nõudenormi kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude; 3) leida abinormid. Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina 5 siiski lahendada tüüpprobleeme ja vastata küsimustele, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad. Näiteks (ei ole ammendav loetelu): 1. Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 2. Kas ja/või milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane? 3. Kas otsus kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4. Kas õigussuhte osalise tegevuse (või tegevusetuse) vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit
annaabi.ee 
