MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
Suureks eeskujuks neile oli Mihhail Glinka looming, eriti tema ooper "Ruslan ja Ludmilla". Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta. Sangarilaul ehk bõliina jutustas venelaste võitlusest võõraste vastu. Tuntumad vene rahvapillid on: gusli, balalaika, domra, bajaan ja 7 keelega kitarr. Löökpillidena kasutatakse puulusikaid. Vene rahvatantsud on hoogsad ja nendest tuntumad on hopakk, trepakk ja kasatsokk. Romanss Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
seda ka oma õpilastel teha, tema kogus üle kuue tuhande süstematiseeritud rahvaviisi. Peab teadma: tema looming püsineb eesti rahvaloomingul vaimulik rahvalaul nt on ,,Ma tulen taevast ülevalt", ,,Mu süda ärka üles" . Pillid. Viled, pasunad, sarved. Pööpill puusüdamest keeratakse välja. Puhkpillidest on peeneim parmupill. Keelpillid tuntuim moldpill 1 keel peal ja sellega sügatakse viisi, põispill, hiiu kannel, külakannel. Puhkpillid- bajaan. Peaaegu olematud on löökpillid. Karmoska setude hulgas leviv pill.
Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Muinaslugu muusikas 1939 Suveöö serenaad 1946
Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946 1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946 Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948 Viljandi serenaad 1944 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Pärnu ballaad 1945 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Suveöö serenaad 1946 Saaremaa polka 1947/1948 Kirjake koju 1935
Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Muinaslugu muusikas 1939 Suveöö serenaad 1946
Kas mäletad veel? 1940 Vaid sina Niina 1945/1946 Erika 1943 Tiiu, Tiiu 1949 Helmi 1934 6 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Riina 1940 blond Aleksandra 1933 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Talverõõmud 1947 Kevad südames 1947 Õige valik 1940 aasta uus 1944/1946 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Suudle mind 1935 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Kevadmõtted 1946 Kevad tulnud taas 1943 Kui taevas kuu 1947/1948 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Suveöö serenaad 1946 Kirjake koju 1935 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ah, nii rahutu mu süda 1936 Suudlus kuuvalgel 1935 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Üksi 1935 Su silmist näen ma igal öösel und 1946/1949 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Ma olen liig halb 1946/1947 Joogilaul 1947 Naine, kes ei armu 1946 Viimne valss 1949
Lõõtspillide liigid DIATOONILISED LÕÕTSPILLID o Unisoorsed lõõtspillid helikõrgus ei sõltu lõõtsa liikumise suunast, näiteks vene lõõtspill o Bisonoorsed lõõtspillid helikõrgus muutub olenevalt lõõtsa liikumise suunast, näiteks melodeon, eesti lõõtspill o Hübriidlõõtspillid näiteks trikitixa, schrammli lõõtspill, briti lõõtspill KROMAATILISED LÕÕTSPILLID o Nuppakordion näiteks bajaan o Klahvakordion KONTSERTIINAD o Inglise kontsertiina kromaatiline unisonoorne o Anglokontsertiina diatooniline bisonoorne o Chemnitzer o Bandoonium Lõõtspillid Eestis Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis räägib, et 1886. aastal toimus Virumaal ,,Kalevipoja" seltsi koolimajas ehitamise toetuseks pidu, kus tantsiti lõõtspilli saatel. 20. sajandi
Tänu aktiivsele karskus- liikumisele peeti ka täiesti alkoholivabasid pulmi kuid vaatamata püüetele ei õnnestunud aga eestlast kuidagi ilma õlle ja viinata pulma armastama panna. Tants ja nali olid selle aja pulmas tunduvalt tähtsamad kui söök. Ilmselt pole eesti noored ei varem ega hiljem nii palju tantsinud kui 1920-1930-ndatel aastatel. Tantsuruumiks olid talvel suuremad toad ja suvel kaskedega kaunistatud rehealused või õuemuru. Põhilised pillid olid lõõts ja viiul, ka bajaan või kitarr. Nalja tehti pulmas palju ja seda peamiselt öösel ja järgmisel päeval. Põhiline öönali oli magajate kokkusidumine ja riiete varastamine. Hommikul oli siis hea naerda ja oksjonit teha. Täiesti uus tava, mis võttis teisel päeval suure osa aega, oli ühispildi tegemine. Pulmalised Urvastes 1931 aastal Veimed ja kingitused Eesti Vabariigi ajal kadus veimede jagamise ja raha korjamise tava peaaegu täiesti. Nii
Oudova, Paul (kl) Puju, Ernst (kb) Putzker, Herbert (v) Paalse, Konstantin (bž, k, ak, kl) Pütsepp, Aleksander (kl) Pachla, Wolfgang (kl, ksülofon) Paemaa, Hjalmar (v) Randva, Jaak (tr) Pakasaar, Raimond (tr, v) Ranne, Artur (v, s) Pallas, O. (s) Rannula, Riho (v, dr) Palm, Rudolf (v) Rasin, Viktor (s) Parum, H., vt Paemaa, H. Raudkepp, L. (bajaan, s) Parvel, Vladimir (dr) Raudsepp, Eduard (v) Pastarus, A., vt Ranne, A. Raudsepp, Eugen (vok) Patulova, Elli (kl) Raudsepp Kirill (kl) Paulson, K., vt Paalse, K. Rebane (s) Peebo, Kaino (s) Regi, Aadu (s) Pert, Elmar (cl,s, v, tr) Regi, Ira (kl) Peschel, Valter (tr) Reimann, Villem (kl) Peterson (dr) Reinla, Viktor (s)
annaabi.ee 
