Kordamisküsimused 1.Kirjelda UART kaadrit. Universaalne asünkroontransiiver Programmeeritud mikrokiip, mis juhib arvutit ja välisseadmeid ühendavat jadaliidest. Täpsemalt öeldes kujutab see endast RS-232C DTE (Data Terminal Equipment) liidest, nii et see on võimeline suhtlema ja andmeid vahetama modemite ja teiste järjestikühendusega välisseadmetega. Arvutis toimub andmete töötlemine baitidena, s.t. baidi koosseisu kuuluvad bitid liiguvad paralleelahelaid mööda. UART teeb järgmist: · teisendab arvutist paralleelahelate kaudu saabunud baidid väljaminevaks järjestikuseks bitivooks · teisendab väljast saabunud järjestikuse bitivoo arvutile arusaadavateks baitideks · lisab väljaminevale bitijadale vajaduse korral paarsusbiti ning kontrollib sissetulnud baitide paarsust ja seejärel heidab paarsusekontrolli biti kõrvale
Kettaseade 4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.1 CD Kõik CD plaadid kasutavad informatsiooni salvestamiseks samu meetodeid, kasutades ketta pinnal oleva spiraalse raja õnarusi ja tasasusi (audio CDl hoitakse infot bittide ja baitidena samamoodi nagu andme CDlgi). Kuna aga info võib olla erisugune, siis kasutatakse ka erinevaid andmekirjeldamis e. struktureerimis formaate (viis kuidas bitte paigutada). Tänapäeval on kasutusel mitmeid eri formaate, millest mõned formaadid on populaarsemad, kui teised, mõned vajavad lugemiseks spetsiaalseid seadmeid, mõned aga on ühilduvad üksteisega. 1.2 Kuidas CD'si kirjutatakse
kettast teha ühe loogilise salvestusseadme, mis on ka töökindlam, suurem, odavam või kiirem kui üks suur seade. RAID idee on see et pannes kokku mitmeid odavaid kettaid saadakse parem tulemus kui ühe suure kettana. Veakindlus langeb. Kasutatakse liiasust, vea korral parandus või uus ketas. 1. RAID-0 ühe ketta rikke = andmete kaotus 2. RAID-1 identne info mitmele kettale 3. RAID-2 bittidena jaotus. Hammingi VPK 4. RAID-3 baitidena paarsuskontroll 5. RAID-4 plokkidena 6. RAID-5 plokkidena, paarsus hajutatud 7. RAID-6 plokkidena, kontroll mitmele kettale SSD mälu on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. Valmistamiseks FLASH tehnoloogiat. SSD kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad. Töökindlamad, kergemad. Kallimad ja mahult väiksemad. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD) Mitme korraga töötava ALU-ga. SISD (single instruction single data) järjestiktöötlusega arvuti,
parandada või minna üle teise ketta kasutamisele. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. RAID-0 - Ühe ketta rike tähendab andmete kaotamist, kiirus on väga suur RAID-1 - dubleeritakse identne info mitmele kettale. väga kiire ketaste massiiv. RAID-2 - Jaotatakse ketaste vahel bittidena. Kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi. RAID-3 - Jagatakse baitidena ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks RAID-4 - Info salvestatakse plokkidena eri ketastele. On sõltumatud ja saab pöörduda sõltumatult. Paarsusinfo on salvestatud eraldi. Peab pidevalt pöörduma paarsusketta poole. RAID-5 - Nagu tase-4 aga paarsus on hajutatud RAID-6 - jagatakse plokkidena, kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi.
Ühe ketta rikke korral saab tööd jätkata, sest infost on koopia. Kasutatakse tihti andmebaasides. Tase 2. Andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea jaoks kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi(ECC). Ühele või mitmele kettale salvestatakse veaparanduskoodi lisajärgud. Veaparanduskoodi kasutamisega püütakse vähendada ketaste massiivi hinda võrreldes taseme 1 info dubleerimisega. Kui tekib viga ühelt kettalt lugemisega siis saab seda parandada. Tase 3 Andmed jagatakse baitidena ketaste vahel ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks. Tase 4 Info salvestatakse plokkidena eri ketastele.Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saaab pöörduda samaaegselt, mis võimaldab tõsta pöördumise kiirust, kuid kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Probleemiks on pidev pöördumine paarsusketta poole, mis võib hakata kiirust piirama. Tase 5. Info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli aga nüüd on
keskmine õhuke, tavaliselt alumiiniumist metallkile kaitsev lakikiht, millele kantakse siidtrükis etikett Heli salvestamisel laserplaadile kantakse plaadile helisignaali lugemid tavaliselt iga 23 mikrosekundi tagant, niisiis sagedusega 44,1 kHz. Väärtus ise esitatakse 16 - bitises kahendkoodis; viimasel ajal kasutatakse helikvaliteedi tõstmiseks kuni 24 bitist koodi. Andmete salvestamisel esitatakse need kahendkoodis baitidena, nagu muudelgi andmekandjatel. Nagu eelpool märgitud, koosneb plaadi pinnal olev spiraalikujuline salvestusjälg lohkudest (pit) ning põhipinnast (land). Viimane tähistab algset loogilise nulli salvestist, üleminekud lohkudele aga - loogilisi ühtesid. Kuna kahte ühte pole võimalik üksteise järele salvestada, siis kasutatakse kodeerimisviisi EFM (Eight to Fourteen Modulation - 8:14), s.t. kõik 8-bitised baidid teisendatakse 14- bitiseks koodiks, millega on tagatud, et
Kasutatakse andmebaasi süsteemides. RAID 2 andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed vahetatakse ketaste vahel bittidena. Ühele või mitmele kettale salvestatakse veaparanduskoodi lisajärgud. Veaparanduskoodi kasutamisega püütakse vähendada ketaste massiivi hinda võrreldes RAID 1 info dubleerimisega. Kui tekib viga ühelt kettalt lugemisga, siis veaparanduskoodi abil saab seda korrigeerida. RAID 3 andmed jagatakse baitidena ketaste vahel ja ühte kindlat ketast kasutatakse paarsusinfo salvestamiseks. Kõik kettad on sünkroonitud ja andmed jaotatakse baitide kaupa ketaste vahel. Tehakse paarsuskontroll ja selle info läheb kindlale kettale. RAID 4 info salvestatakse plokkidena eri ketastele. Kõik kettad on sõltumatud ja nende poole saab pöörduda samaaegselt. Kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud eraldi ühele kettale. Pidev pöördumine paarsusketta poole võib piirata kiirust.
Kiirus suureneb, veakindlus mitte. - Tase 1 – liiasusega ketta massiivi puhul kasutatakse peegeldamist e dubleeritakse identne info mitmele kettale. Seega on kogu infost alati koopia teisel kettal. Väga kiire. - Tase 2 – andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea kohta kasutatakse veaparanduskoodi, mille kasutamisega püütakse vähendada massiivi hinda. - Tase 3 – andmed jagatakse baitidena ketaste vahel ja üht ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks. - Tase 4 – info salvestatakse plokkidena sõltumatutele eri ketastele, mille poole saab pöörduda samaaegselt. Kõikide plokkide paarsusinfo on salvestatud ühele kettale, mis osutub probleemiks, kuna pidev pöördumine võib hakata kiirust piirama. - Tase 5 – info kirjutatakse plokkidena ja kasutatakse paarsuskontrolli nagu tasemes 4,
Programmeerija kasutab sageli ka kompleksarve, kuid nendega sooritatavad tehted teisendatakse programmide abil teheteks arvude reaal- ja imaginaarosadega. Lisaks aritmeetilistele ehk arvandmetele salvestavad ja töötlevad arvutid suvalisi tekstijadasid, mis on koostatud arvutile tuntud märkidest (numbrid, suurtähed, mitmesugused erimärgid). Selliseid tekste nimetatakse märgistringideks. Märgistringid salvestatakse arvuti mällu ASCII-koodis järjestikuste baitidena nii, et iga märk hõlmab ühe baidi. Stringide hulgas eristatakse bitistringe, mis koosnevad ainult bittidest. Bitistringidel põhineb infoloogiliste ülesannete lahendamine. Käsu lugemisel antakse käsuloendurist ette käsu aadress. Selleks viiakse käsuloenduri sisu aadressiregistrisse ning edastatakse aadressisiini kaudu mällu. Ühtlasi antakse mälule lugemiskäsk. Tulemusena saadakse järjekordne käsk, mis viiakse andmesiini kaudu protsessori käsuregistrisse