selle meloodiat. Tema 2 meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Verdi kirjutas peamiselt oopereid, millest mõned olid ka koomilise taustaga. 2. Lapsepõlv ja haridus Giuseppe Verdi oli oma vanemate, Carlo Giuseppe Verdi (1785–1867) ja Luigia Uttini (1787–1851), esimene laps. Alates neljandast eluaastast sai Verdi privaattunde ladina ja itaalia keeles kohaliku õpetaja, Baistrocchi, käest ning kuue aastaselt astus ta kohalikku kooli. Ta õppis mängima orelit ning näidates väga suurt huvi muusika vastu kinkisid vanemad talle isikliku klaveri. Verdi oli väga musikaalne ning tema muusikaanne sai kõigile kiiresti selgeks. 1820-21. aastatel, kui Verdi oli 7. aastane, liitus ta kohaliku kirikuga, kus ta laulis kooris ja võttis orelitunde. Peale Baistrocchi surma sai 8.aastasest Verdist ametlik kiriku orelimängija. 1823 aastal, kui Verdi oli 10
sedavõrd lummav, et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma "ametialased" kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas. Kui vanemad pojalt verevalumite kohta aru pärisid, kuulsid nad kaebuste asemel ühtainust kirglikku soovi: õppida muusikat! Palve võeti kuulda, isa hankis vana katkise spineti ning Le Roncole vana organist Luigi Baistrocchi andis Giuseppele noodiõpetuses ning klaveri ja orelimängus esimesed juhendid. Uue maailma avastamisrõõm oli niivõrd suur, et noor muusik pillist isegi öösiti loobuda ei raatsinud, oma klimberdamisega naabruses elunevate sandarmite und häiris ning seadusmeeste hirmsate ähvarduste osaliseks sai. Kõlakombinatsioonide leidmine tõi erutust ja ahastustki, kui eelmisel päeval kokkusobitatud akord kõigist püüdlustest hoolimata jäljetult "kaduma läks"
Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Talupoja perekonnas sündinuna tuli tal juba varakult kokku puutuda eluraskuste ja raske tööga, mis nõudsid tugevat tahtejõudu. Varakult hakkas ta tööle ka oma vanemate tagasihoidlikus tavernis. Kuid tema saatus polnud jääda maale. Verdi muusikalised anded avaldusid juba üsna varakult ning tema esimeseks muusikaõpetajaks sai Roncole küla organist Pietro Baistrocchi. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. Kui Verdi oli saanud kaheteistkümneseks, läks ta tööle Bussetosse kaupmees Barezzi juurde, keda ta ise on nimetanud oma teiseks isaks. Barezzi oli ise samuti muusikaarmastaja ja nägi juba siis noores Verdis Itaalia muusika tulevikku. Verdi aga jätkas oma õpinguid muusika alal õpetaja Proresi juures ja
et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma "ametialased" kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas. Kui vanemad pojalt verevalumite kohta aru pärisid, kuulsid nad kaebuste asemel ühtainust kirglikku soovi: õppida muusikat! Palve võeti kuulda, isa hankis vana katkise spineti ning Le Roncole vana organist Luigi Baistrocchi andis Giuseppele noodiõpetuses ning klaveri ja orelimängus esimesed juhendid. Uue maailma avastamisrõõm oli niivõrd suur, et noor muusik pillist isegi öösiti loobuda ei raatsinud, oma klimberdamisega naabruses elunevate sandarmite und häiris ning seadusmeeste hirmsate ähvarduste osaliseks sai. Kõlakombinatsioonide leidmine tõi erutust ja ahastustki, kui eelmisel päeval kokkusobitatud akord kõigist püüdlustest hoolimata jäljetult "kaduma läks".
annaabi.ee 
