1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett, sekstett jne. On kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti, kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne. Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata. Rääsa tema helikeelele on iseloomulik erinevate, kontrastsete muusikaliste mõtete kõrvutamine, ootamatused, "kaadrite" kiire vahelduvus, üllatuslikkus, isegi kaleidoskoopilisus . Üksikuid "kaadreid" ühendab aga motoorne liikumine, mis on samuti olnud aastakümneid Räätsa muusika tunnuseks.
kitarrile ning sümfooniaorkestrile, mis esimene omataoline muusikaloos. Räätsa 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas . Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat. Hea pianistina on ta kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti, kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne. Rääts jätab interpreedile suured vabadused. Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo- ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata. Erkki-Sven Tüür Sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Erkki-Sven Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism,
· Kuus pala (Linakatkuja g-moll; Rahvatoonis G-duur; Hällilaul As-duur; Skertso A- duur, Romanss F-duur; Tants G-duur) (1953) (Hällilaul on ka orkestreeritud 4. pala 1953 koostatud tsüklist Viis pala keelpilliorkestrile) · Ballaad cis-moll (1955) · Sonatiin fis-moll (1956?) · Klaverisonaat nr. 4 e-moll (1957-1958) · Moderato cantando D-duur (1950. aastad) 11 · 12 bagatelli (koost. 1961): Kurb laul d-moll (= 14 klaveripala nr. 1 (koostat. 1943)); Hommikul A-duur (= 14 klaveripala nr. 2); Tantsuhoos F-duur; Rahvaviis E-duur; Mängurõõm A-duur (= 14 klaveripala nr. 5), Igatsus a-moll (= 14 klaveripala nr. 6); Lastelaul As-duur (= 14 klaveripala nr. 10); Karjamaal e-moll (= 14 klaveripala nr. 11); Unistus B-duur (= 14 klaveripala nr. 13), Tantsulugu A-duur; Meenutus As-duur (= 14 klaveripala nr. 7); Kapriis.
lähtematerjal ja ajaline kestvus ning maksimaalne väljendusjõud ja mõttetihedus. Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas, et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid näiteks totaalne serialism. Tähtsamad teosed: 6 bagatelli kvartetile 1913,5 pala orkestrile 1913, sümfoonia 1928, 2 kantaati . Neoklassitsism 1920-1960(50) Tekkis vastukaaluks eelmistele -ismidele. Puhta kunsti poolt, subjektiivse väljendus- laadi ja filosoofilise tagapõhja vastu muusikas. 20 · objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne. · erinevus klassitsismist: ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid
annaabi.ee 
