Inimestel on aga ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30% Rasestub iga kolmas naine. Inimene muretseb järglase kasvatamise eest Rasedus: Seemnerakud: Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek oli esimene inimene,kes omavalmistatud mikroskoopi kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutüüpe, kaasa arvatud inimese seemnerakke. Munarakk Munaraku avastamise au kuulub Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlasele Ernst von Baerile 1862.a Kõige suurem rakk..koeral avastas 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig,et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku.Merisiili peal tehtud katse. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk ja situatsiooni,kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva. Mitmikud- kaks munarakku..kui on rohkem seemnerakku,siis hukub üks seemnerakk. 100 mlj sugurakku päevas mehel.
Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Ta peab lihtsalt kasvama- naise roll oli ainult paiga pakkumine. Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas ,,väikest inimest", küll on olemas teatud infot kandvad rakutüübid. Munarakk- Munaraku avastamise au kuulub Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile- 1862. Munarakk on organismi kõige suurem rakk. 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema. Üsas on areng väga intensiivne.
viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Ta peab lihtsalt kasvama- naise roll oli ainult paiga pakkumine. Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas ,,väikest inimest", küll on olemas teatud infot kandvad rakutüübid. Munaraku avastamise au kuulub Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile- 1862. Munarakk on organismi kõige suurem rakk.1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema ja toimub rakkude jagunemine
1675.a. andis prantsuse arst Nicolaus Wenet välja illustreeritud seksuoloogiaraamatu "Abielulise armastuse pildid", kus ta kirjeldas suguelundite anatoomiat, suguelu ja hügieeni. Raamat konfiskeeriti. 1672.a.avastas hollandi anatoom R.de Graaf munasarjas follikuli, pidades seda ekslikult imataja munaks. 1677.a. avastas A. van Leeuwenhoek koos L.van Hamiga oma 300 korda suurendava mikroskoobiga inimese spermatosoidid. 1826.a. sai Eestimaal viibivale K.E. von Baerile auks avastada munarakk. 4. 19.saj. keskpaik kuni tänapäev Uue epohhi avas Charles Darwin 1859a. ilmunud "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel". Oli pandud alus evolutsiooniteooriale, mis näitas, et suguline valik on see jõud, mis on olnud aluseks kogu arengule. Ühed esimesed arvestatavad eksperimentaal-seksuoloogilised uurimused maalimas on pärit eestlaselt Ludvig Puusepalt, kes tol ajal elas Peterburis.1900.a pidas ta ettekande
annaabi.ee 
