empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged. Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine. 2 "Minu mõtted, tõde minust enesest." Descartes oli dualist. Lähtus kahest teineteisest sõltumatust olemise substantsist: 1.Mittemateriaalne substants (hing, vaimsus). Põhiomaduseks mõtlemine. 2.Materiaalne substants (keha). Põhiomaduseks ulatuvus, ruumilisus. Koos Baconiga pidas Descartes inimese põhiülesandeks tagada inimese võimu loodusjõudude üle. Selleks, et seda täita, tuli esiteks kahelda kogu olemasoleva eksistentsis. 1.Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja ilmselt, ülejäänud tuleb kahelda. 2.Iga tekkinud raskus tuleb jaotada nii mitmeks osaks, kui vähegi võimalik. Sest väikseid probleeme on kergem lahendada. 3.Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja minna keerulisema juurde. 4
milles on ilmutatud Jumala tahe. Teiseks aga Jumala poolt loodut, milles väljendub Jumala vägi. Loodu uurimine on võtmeks Pühakirja mõistmisel, mitte ümberpöördult. Teadmised jagunevad teoloogiaks ja filosoofiaks, neid ei tohi mõtlematult ühte patta panna. Loodusel on siiski teatud teoloogiline tähendus, kuna selles kätkeb kaudne tõendus Looja tarkuse kohta. Ometi poleloodusest võimalik leida paralleele Pühakirja kaudu ilmutatud teoloogilistele tõdedele Galileo Galilei - Baconiga küllalt sarnane, kuid rõhutab, et Looduse Raamatut tuleb tõlgendada vastavalt matemaatilistele printsiipidele. Bacon: filosoofia on kirjutatud suurde meile alati vaatlusteks avatud Seda raamatut ei ole võimalik mõista, kui esmalt ei õpita selgeks keelt ja tähestikku, milles see on kirjutatud. See on kirjutatud matemaatika keeles, tähtedeks on selles kolmnurgad, ringid ning teised geomeetrilised kujundid. Neid tundmata on võimatu mõista ühtainustki sõna Looduse Raamatus
kantiaanlikul intuitsioonil, mille järgi geomeetria aksioomid selged ja lihtsad pidid olema õiged. (Kanti aprioorne süntees. Carnap eitab sünteetilisi formaalseid ehk sünteetilisi aprioorseid väiteid.)] [6]Rene Descartes (1596-1650) [7]D. üritas maailma kõiksuse haarata ühte ühtsesse teadusesse. Universaalteaduse ainsaks lähtealuseks sobis tema arvates vaid inimlik mõistus (ratio). Descartes pööras ümber F. Baconi protseduuriteooria: D. nõustus Baconiga, et teadus kujutab endast propositsioonide püramiidi, mille tipu moodustavad kõige üldisemad printsiibid. Kuid erinevalt Baconist, kes nägi ette teadusliku uurmise liikumist alt ülesse (progresseeruv induktsioon), siis Descartes nägi vastupidist suunda deduktiivse meetodiga ülevalt alla. Selline lähenemine nõudis üldprintsiipide vankumatust. Selle täitmiseks nägi ta ette süstemaatilist kahtlemist kõigis otsustustes, et lõpuks veenduda neist mõne vankumatuses.
· Elu ja looming mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. · Sündis maavaimuliku pojana. · Sõnad on vaid konventsionaalsed märgid tajude, · 15 aastasel alustas matemaatika ja filosoofia kujutluste ja kogemuste säilitamiseks ja õpinguid Oxfordis . edasiandmiseks. · Tutvub Fr. Baconiga aidates tal ladina keelseid · Kõik üldmõisted on inimese enda looming, kunstlik teoseid viimistleda. saavutus "artefactum". · Elu ja looming · Loodusfüüsika · 1631 a. saab ta oma endise õpilase lord · Üldmõistete absoluutselt õige kasutamine teostub Cavendishi poja kasvatajaks tehes tollega mitmeid vaid matemaatikas. reise Prantsusmaale ja Itaaliasse
annaabi.ee 
