kasutada veel liikumise vahenditena. TEOREETILINE JOONIS · S.o. laeva välispinna graafiline Click to edit Master text styles kujutis, kus laevakere lõiked Second level Third level on kolmes ristprojektsioonis: Fourth level Fifth level pikilõiked (baatoksid), ristlõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). · Baatoksid moodustavad külje, kaared aga korpuse ja veeliinid poollaiuse. LAEVA TALASTIK · Pikitalastik · Põikitalastik · Segatalastik LAEVA SEADMED Ankruseade Rooliseade Sildumise seadmed Signaalseadmed Lastimisseadmed Päästeseadmed ANKURSEADE · Ankruseade koosneb ankrust, ankruketist või trossist ja vahendist, mis Click to edit Master text styles
Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19
vaheseinte tekk. Reisilaevadel tehakse testimine enne ukse paigaldamist, veendumaks, et peab veesurvel vastu. Pealpool veeliini võivad olla paigutatud hingedel veekindlad, mis on varustatud tiftidega (pins). 46. Teoreetiline joonis (lõigete nimetused), milleks kasutatakse Laeva ehitamise esimeses järgus joonestatakse laeva plaan. Kolm üksteise suhtes risti olevat lõiget annavad ülevaate laeva korpuse joontest – baatoks, veeliinid, kaared. Külgvaatele joonistatakse baatoksid (buttock planes), need on kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel pikitasandiga paralleelsete tasanditega. Poollaiusel kujutatakse veeliine (waterplanes), mis tekivad kere lõikamisel water line- ga paralleelsete tasanditega. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared (transverse sections), mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Nende lõigete abil koostatakse teoreetiline joonis.
LPPlaeva pikkus loodsirgest D-laeva parda kõrgus kiilust ülemise tekini f-vabaparda kõrgus ülemise tekin(määrab klassifikatsiooniühing) TKM- süvis kiilult miidlis t-trimm KIIRUS- 1 sõlm= 1 meremiil h= 1,825 km/h. Kiirus on tähtis, sest laevadel on projekteerimise algusest mahakandmiseni kasutusel kiirues: projekteeritav kiirus, kiirus katsetussõidul; norm ehk passikiirus(vaiksel veel); ökonoomne kiirus ehk 80% normkiirusest. Põhitasandid. 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned Õ lk 41-42. Laeva jooned, kõverjooned tekivad kui vöörist , ahtrist 1 m ära võtta. 3 tasapinda. Laev lõigatakse kihtideks, selle abil ehitatakse laev valmis. Kõik arvutused tehakse tabeli järgi, mis moodustub baatoksitest. Teoreetiline joonis, laeva välispinna graafiline kujutis. Teoreetilisel joonisel on laevakere lõiked kolmes ristprojektsioonis: pikilõiked (baatoksid), põiklõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). T.jle kantakse ka täävid,
· Ekspuatatsiooniline kiirus- kiirus peamasina optimaalse täiskoormuse korral keskmistes navigatsiooni tingimustes · Minimaalne kiirus- kiirus, mida on võimalik hoida 1)peamasina minimaalsete stabiilsete pöörete juures, või kiirus, 2)mille puhul laev on veel juhitav · Ökonoomne kiirus- 80-90% ekspl. kiirusest, mille korral saavutatav kütuse kokkuhoid kompenseerib ajakaost tulenevad lisakulutused 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis-plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: · külgvaateks - DT-le · poollaiuseks - veeliini tasandile, · kereks - keskkaare tasandile.
annaabi.ee 
