Testimine (lähtetaseme väljaselgitamine) annab aluse igale inimesele vastava plaani koostamiseks. Selle käigus selguvad sportlase nõrgad küljed, mis takistavad jõuvõimekuse arengut. Saadav informatsioon võimaldab treeninguplaanide koostamisel ja eesmärkide püstitamisel arvestada individuaalsete iseärasustega. Jõuharjutuste sooritamise peamiseks tingimuseks on keha lihaste stabiilsus liigeste liikumisel. Liigutustugevuse üldise stabiilsuse tagab tugev baastreening, millel baseerub võimsus. Olles stabiliseerinud kõhu-, selja- ja õlavöölihased, saavad sportlased kui ka inimesed püstitada uusi sihte, arendada sooritusvõimet ja vähendada vigastuste riski. Treeninguprogrammide koostamisel kasutatakse järgmisi harjutuste tüüpe: harjutused, mis omavad suurima mõju jõu arendamisele (kükkimine), abistavad harjutused, mis omavad olulist treeningu efekti osal spordialadel,
Mainitud alade puhul on sooritusrütm ühtlane ning inimene saab ise tempo valida Aeroobse treeningu ajal näitab pulss, kui tõhus see on. Pulss tõuseb lineaarselt treeningu efektiivsuse kasvades. Vastupidavustreeningu võimsus jaguneb: maksimaalne (85-100%, maksimaalselt. Sooritusvõime suurendamine) ; aeroobne vastupidavus (70-85%, higistades ja hingeldades. Vormi parandamine); põhivastupidavus (60-70%, meeldivalt ja nautides. Baastreening, tervisesport). Maksimaalset pulsisagedust arvutatakse valemiga 220 vanus. Treeningupulss esitatakse tavaliselt maksimaalse pulsisageduse protsendina, kus konkreetne pulsisagedus saadakse lihtsa korrutustehte abil. Treeningupulss tervislikult kasulikule liikumisele (jalgsi tööleminek) on 50-60%, põhivastupidavusele (kestuspõhja loomine, tõhus ning turvaline kaalulangetamine) aga 60-70%, kiiruskestusele (vastupidavuse parandamine) 70-85% ja
Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Kõige üldistatumalt sõltub see: närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist; lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases; maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest; energiavarudest lihases ja nende mobiliseerimise tempost; lihaste elastsusest ja viskoossusest; tahtepingutusest; tehnika täiuslikkusest. 2. Mida tähendab mõiste „baastreening“, mis loob eeldused kiirusvõimete efektiivseks arendamiseks? Baastreening-arendatakse põhilisi liigutuslikke võimeid, et kindlustada soliidne baas järgnevaks treeninguks. See sisaldab programme lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja painduvuse suurendamiseks, aga ka kehakontrolli parandamiseks suurenenud liigutusvilumuste hulga kaudu. 3. Millised on võimalused omandatud kiiruse perioodiliseks ületamiseks? Sõltuvalt ettevalmistuse etapist
- kestus kuni 10 sek (näiteks lõigud pikkusega kuni 80 m), - spetsiifilisus (vastavus konkreetse spordiala nõuetele), - ärritajate vahelduvus (kiiruste varieerimine), Aastases treeningus - suhteliselt pikad taastumispausid (pulsi taastumine 90100 löögile minutis), kasutatav aktsenti- - tahtejõu kontsentratsioon, de asetus: baastreening - soorituse tehniline kvaliteet, lõdvestatus (kramplikkuse vältimine). submaksimaalne Aastases treeningus kasutatav treeninguvahendite põhimõtteline järjestus (akt- kiiruslik vastupi- sentide asetus) võiks olla järgmine: davus maksi- baastreening submaksimaalne kiiruslik vastupidavus maksimaalne kiirus- maalne kiiruslik lik vastupidavus maksimaalne kiirus võistlemine. vastupidavus
annaabi.ee 
