Tallinna Majanduskool Sekreti- ja ametnikutöö osakond EE Meilietikett Referaat Juhendaja: HP Tallinn 2008 Käitumiskultuurist paistab välja inimese sisemine kultuur. Meil tuleb teada reegleid, et õigel ajal ja õiges kohas neid õigesti kasutada. Etikett ei ole ajast aega püsinud sama, kuid on siiski kindlad baasreeglid, mida endale käitumisel aluseks võtta. Me kõik oleme võimelised tegema paljusid asju, mis ei ole nö viisakad, kuid ometi üks osa meist teadvustab oma tegude tagajärgi ja mõju ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises üldtuntud normidest. Näiteks sellest, et ei ole ilus varastada. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas praktilisest ja üldtuntud viisakusest läbipõimunud infot, mille ülestähendamisel ja
On 4 jaotusnormi põhimõtet: *õigusprintsiip igaüks saab tasusid vastavalt oma panusele. *jõuprintsiip mõõdab seda kui palju paremaski n. muutub, saab tasu kui jälle ennast ületab *võrdusprintsiip kõik saavad võrdselt. *vajaduseprintsiip igale ühele nii palju kui ta vajab. 2. Jaotamisega mitteseonduvad normid: reguleerivad grupi üldiseid suhteid. *seotusnormid grupi ühistegevuse baasreeglid *vastastikuste suhete ja käitumise ja rolli normid määravad avatuse määra suhetes *vastutusnormid rõhutavad, et vastastikustes suhetes olevatel inimestel on kohustus hoolida üksteise käekäigust 18.Grupiprotsessid (mõjumehhanismid) Sotsiaalne hõlbustamine teiste juuresolek parandab sooritust, kui on kerge ülesanne. Konformsus (leplikus) oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. Konformsust tekitavad:
Kuna riik ja õigus kuuluvad kokku, siis positivismi järgi ei saaks riigita õigus eksisteerida. Kaasajal küsitakse aga, mis oli siis enne riiki ja mis tuleb pärast. Kas siis polegi õigust. Siit jõutakse tagasi õiguse mõiste juurde. Kas õigus riigi looming või õigus midagi sellist, mis tekib ühiskonnas - mingi selline reeglite kogum, mis võetakse ühiskonnaliikmete poolt justkui vaikimisi omaks, justkui baasreeglid, mida inimene oma sisetundest tulenevalt järgib. Kindlasti pole õige, et meil olemas üks kindel õiguse definitsioon. Kui rangelt positivismist lähtuda, siis riigieelselt ja järgselt ei saaksi õigust olla. Riik on üks institutsioon ühiskonna sees, lisaks temale veel haridus, majandus. Ta omapärane, sest ta seotud kõigi teiste ühiskonnas olevate institutsioonidega ja muude värkidega. Ilmselt on üheks institutsiooniks ka õigus.
Õigus midagi sellist, mille kaudu riik saab meile midagi teatavaks teha. Kuna riik ja õigus kuuluvad kokku, siis positivismi järgi ei saaks riigita õigus eksisteerida. Kaasajal küsitakse aga, mis oli siis enne riiki ja mis tuleb pärast. Kas siis polegi õigust. Siit jõutakse tagasi õiguse mõiste juurde. Kas õigus riigi looming või õigus midagi sellist, mis tekib ühiskonnas - mingi selline reeglite kogum, mis võetakse ühiskonnaliikmete poolt justkui vaikimisi omaks, justkui baasreeglid, mida inimene oma sisetundest tulenevalt järgib. Kindlasti pole õige, et meil olemas üks kindel õiguse definitsioon. Kui rangelt positivismist lähtuda, siis riigieelselt ja järgselt ei saakski õigust olla. Riik on üks institutsioon ühiskonna sees, lisaks temale veel haridus, majandus. Ta on omapärane, sest ta on seotud kõigi teiste ühiskonnas olevate institutsioonidega ja muude värkidega. Ilmselt on üheks institutsiooniks ka õigus. Peab ka küsima, kelle tahe on õigus.
annaabi.ee 
