olulise kommunikatsioonivahendina. Peter Berger ja Thomas Luckmann (1966), Melville J. Herskovits (1967), Lev Võgotsky (2003) ja mitmed teised uurijad seostavad lapse sotsialiseerumisprotsessi nn inkulturatsiooniga ehk oma kultuuriga kohanemisega. Selle lõpptulemusena saab lapsest kultuuriliselt pädev inimene ( keeles, rituaalides, väärtustes). Muusikapädevused Üldise ja muusikalise pädevuse arendamine kujundab õppimiseks ja elus toimetulekuks vajalikke baasoskusi ning aitab ühtlasi õpetada lapsele väärtusi. See on saavutatav muusikaõpetuse kui terviku kaudu ning selle lähtepositsiooniks on lapsekeskne pedagoogika. Muusikaõpetus peaks toetuma teguritele, mille eesmärk on lapse edukas eneseteostus: - Positiivne enesehinnang - Eduelamus - Õnnelik olemine - Head suhted Muusikaõpetus on pädevuse kujundamisele suunatud protsess, st õpetamisel lähtutakse sellest,
situatsioonides, hoidub teadaolevatest ohtudest ja küsib vajaduse korral abi; 5) valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine; 6) mõistab talle suunatud kohandatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid; 7) väljendab arusaadavalt oma soove/vajadusi omandatud keeleüksuste ja/või alternatiivsete väljendusvahendite abil; 8) tuleb toime võimetele vastavate lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisülesannetega; 9) mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile; 10) teeb jõukohast tööd, on valmis jätkuõppeks." "2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis, millega kaasneb õpilastele mõistetav verbaalne teave. Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas
9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; 10) õpilane on valmis koostööks; 11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 12) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); 13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine; 14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on valmis endale otsima sobivat tööd; 15) õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust." Samuti on olulised õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted, mis mõneti erinevad Põhikooli riiklikus õppekavas esitatega. "2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 2.1. Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada
" Soovimatus võistelda. Võistlus eksponeerib õpilase nõrkusi teistele ning ta on ebaõnnestumises veendunud (milleks üldse üritada!). Üksindusse tõmbumine ja kartlikkus. Õpilased, kellel on alaväärsustunne, väldivad teisi ja arvavad siis, et teised ei salli neid. Selline taktika võtab enesesugestiivse ennustuse ilme, sest ei lase neil ära kasutada soodsaid juhtumeid, mis võimaldaksid neil õppida normaalseks sotsiaalseks kohandumiseks vajalikke baasoskusi. Isekus Isekus, kõrkus on pahe, millest ükski inimene pole vaba, mida igaüks jälestab teiste juures ja mida vaevalt keegi peale kristlaste endale süüks paneb, kirjutab Clive Lewis (1992): Pahe, millest ma räägin, on uhkus ehk eneseupitamine, sellele vastanduv voorus kristlikus moraalis on alandlikkus. Ohjeldamatus, viha, joomarlus, ahnus jms on uhkusega võrreldes köömes. Uhkuse tõttu sai Luciferist kurat. Uhkus viib kõikide teiste pahedeni: see on täielikult
annaabi.ee 
