kvalifikatsiooni ning pika tööstaaziga töötajaid. 2) Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: märksõnaks on solidaarsus. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik (sotsiaalteostus, haigekassa, tasuta haridus jne.). Et kõike seda olla kehtestab riik kõrged maksud. Sotsiaaldemokraatia taotleb ühiskonnas varanduslike erinevuste vähendamist. Tuginetakse progresseeruvale maksude süsteemile. Tunnuslik on kindla baasosaku garanteerimine igaühele. 3) Liberaalne heaolumudel: etaloniks on USA. Lähtutakse liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning nn minimaalne riik. Riigi ülesandes ei ole heaoluteenuste osutamine, vaid on kõrge tööhõive tagamine ning kõigis sfäärides konkurentsi kindlustamine. Pooldatakse madalamaid ja võrdelisi makse. Ühesõnaga: "Iga inimene on oma õnne sepp". 1
süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) * sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) – aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) – aluspõhimõtteks riigipoolne jääkfinantseerimine, st “igaüks on oma õnne sepp”: riigi ülesanne ei ole pakkuda heaolu, vaid tagada konkurents ja kõrge tööhõive; maksud olgu madalad, et raha jääks kodanike kätte ja nad ise saaksid vastutada oma hariduse ja tervise kindlustamisel; toetust makstakse ainult vaestele.
· Progresseeruv tulumaks · Seab raskesse olu- · Naine on pigem kodu- korda madalapalgali- · Pensionide ja lastetoetus- hoidja kui võrdne sed ja töötud, eduka- te puhul on igaühele konkurent tööturul. tele pakub mitmeke- tagatud baasosaku siseid võimalusi oma olemasolu. · Vanurid on suguvõsa- elatustaseme kindles- liikmete hole all või tamiseks.
süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) aluspõhimõtteks riigipoolne jääkfinantseerimine, st "igaüks on oma õnne sepp": riigi ülesanne ei ole pakkuda heaolu, vaid tagada konkurents ja kõrge tööhõive; maksud olgu madalad, et raha jääks kodanike kätte ja nad ise saaksid vastutada oma hariduse ja tervise kindlustamisel; toetust makstakse ainult vaestele.
Skandinaaviaga · Mudeli märksõnaks on solidaarsus st et sotsiaalseid hüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest · Keskseks vastutajaks on riik · Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud · Pensionide ja lastetoetuste puhul on sellele heaolumudelile tunnuslik igaühele tagatud baasosaku olemasolu (nii saab iga laps lastetoetust, ükskõik milline on perekonna majanduslik seis ja iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole om aelu jooksul palgatööl käinud ega sots.kindlustusse sissemakseid teinud LIBERAALSE HEAOLUMUDELI etaloniks peetakse USA-d. · Lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus
annaabi.ee 
