Lapsnagu otsiks grammatiliste vormide piire ja katsetaks nende kasutamist: omandatakse mingi grammatilise kategooria variant ja kasutatakse ainukese võiamlusena( mängin-> mängida, loeda, jooda), omandatakse paralleelsed variandid,mida aga omavahel segistatake. Grammatilised baasoskused omandab eakohase arenguga laps umb. 3 aastaselt, valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, tegevusnimesid. Kasutattakse baaslauseid, laiendatud lihtalauseid, ilmuvad esimesed liit- ja koondlaused. Areneb aktiivselt sõnavara. Järgmisel paaril aastal omandatakse uued liitlausete tõõbid ja harvem kasutusel olevad sõnavormid, aktiivselt areneb sõnaloome, täpsustub hääldamine ja astmevahelduslike sõnatüvede kasutamine. Viieaastase lapse väliskõne on niivõrd arenenud, et hakkab arenema sisekõne ning lapsed on võimelised omandama metakeelelisi oskusi, s.t. õppima lugema ja kirjutama.
Esmatähtis on vastava suhte mõistmine (objekt, koht, aeg jne.), teiseks suhet väljendava konstruktsiooni keerukus. Grammatilised baasoskused omandab tavaarenguga laps kolmandal eluaastal. Kolmeaastane laps valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, samuti tegevusnimesid. Kõik see omandatakse süntaksi kaudu: kasutatakse baaslauseid ja laiendatud lihtlauseid (tegusõnal 2-3 laiendit), ilmuvad esimesed koond- ja liitlaused. Samal ajal areneb aktiivselt sõnavara (3 aasta vanuses on täheldatud üldse kõige aktiivsemalt uute sõnade omandamist) ning täpsustub hääldamine. Formaalses plaanis on kõne baas (foneetika, grammatika, sõnavara) kolme aasta vanuses omandatud. J. Piaget järgi on selle aluseks tegevusskeemide muutmine sisemisteks (interioriseerimine)
Peamised uurimismeetodid. A. teoreetilised mudelid üldised teooriad B. Eksperimendid: Assotsiatiivne eksperiment - kas vaba või suunatud. (vaba, et vasta seda, mis teatud sõnaga meelde tule, suunatud; et vasta tegusõnaga). Verifitseerimine- valida õige või vale; seda korrigeerida, Keeleüksuste valik ja sobitamine: sõnaühendite moodustamine, lausete täiendamine (aga millele toetud laiendatud/täiendatud lause moodustamine; oskusele moodustada baaslauseid ja siis nende ühendamine), lünkade täitmine. Samatähenduslike keeleüksuste leidmine: parafraasid, sünonüümid jne. Otsida teiste sõnadega ütlemise, kuidas asja teisiti öelda, et mõte jääks samaks. Verbaalsete instruktsioonide täitmine (muudetakse sõnastust): piltide valik, praktilised toimingud.Kuidas suudetakse täita üks või teine ülesanne. Kui palju kasuatakse vorme/muutevorme, seejuures samatüvelisi sõnu, liitsõnu jnejne
Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid. Esimese etapi ülesanne (kõigis ainetes) on kujundada õpitegevuse elementaarseid oskusi, kuulata ja täita korraldusi, osaleda ühistegevuses, töötada koos õpetajaga ja eeskuju järgi. Emakeele seisukohalt: mõista ja koostada lihtlauseid (vähemalt baaslauseid) ja osaleda dialoogis, omandada elementaarsed lugemis- ja kirjutamisoskused (aabitsaperiood ja aabitsajärgne periood). Peamine õpitegevuse vorm on praktiline harjutamine (koos didaktilise mänguga), rohkesti kasutatakse esemelist ja kujundilist näitlikkust. Kõik uued õpitoimingud vajavad materialiseerimist. Õpitoimingute tulemuse verbaliseerib kas pedagoog või õpilane pedagoogi abiga (laps lõpetab lause, mõnikord vastab küsimusele)
annaabi.ee 
