IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui kiilul on kiilu tõus (rake of keel), siis pikkus mõõdetakse paralleelselt veeliiniga. Molded beam - mõõdetuna laeva keskosas, maksimaalne teoreetiline laius Molded draft - mõõdetuna laeva keskosas baasjoonest suvise lastiliinini Molded depth - mõõdetuna baasjoonest ülemise tekipiimi kannani laeva keskosas • Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi Extreme draft - võetud kiilu kõige madalamast osast suvise lastiliinini. Süvise märgid annavad extreme draft’i. Extreme depth - pardakõrgus ülemisest tekist kiilu alumise osani. Freeboard - vertikaalne kaugus mõõdetuna mööda laeva parrast suvise lastiliini (või service draft) ja vabaparda vahel.
nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrgused on ühesugused. Lõikejooned ongi horisontaalid (joonis 1). 19 61. Projektpunkti plaaniline maha märkimine. Projektpunkti plaanilisel maha märkimisel kasutatakse teodoliidi ja mõõdulindi abi. Leitakse direktsiooninurgad baasjoone suhtes ning arvutatakse külgede pikkused ja kaugused baasjoonest koordinaatide abil. 62. Kalde määramine. Kalde määramisel võetakse tagumine lati lugem ja eesmine lati lugem, seejärel arvutatakse kõrguskasv. Kaldtee arvutamiseks kasutatakse valemit: i = h/l *100, milles i on kalde protsent, h kõrguskasv ja l kaldtee pikkus. Näiteks kui TL=3000 ja EL=1238, siis h=1762. Kui on antud i (näiteks 7%), siis saab leida kaldtee pikkuse ehk l=h/i *100. Antud andmete põhjal l=1,762/7 *100=25,17m.
ruumala jaotusest piki laeva. Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu. Kaalujõudude epüüri kuju sõltub lasti, kütusevaru, ballastvee ja muude raskuste jaotusest piki laeva. Joon. 3.50 Kui suured raskused on paigutatud laeva keskele, leiab aset läbipaine (Joon. 3.50a). Laeva tekis ilmnevad survepinged, põhjas aga tõmbepinged. Läbipainde korral joonistatakse paindemomentide epüür baasjoonest ülespoole. Suuremate raskuste paigutamisel laeva otstele esineb ülepaine (Joon. 3.50b) ja laeva põhjas tekivad survepinged ning tekis tõmbepinged. Seega tuleb laeva lastimisel, eriti pika laeva korral jälgida, et pinged laevas juba lastimise käigus laeva ära ei lõhuks. Ülepainde korral joonistatakse paindemomentide epüür baasjoonest allapoole. 37 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
Vältida lekkimist ja ülevoolu. Ülevoolukaitseks on ka vannid. Tuleohutus alaselt tuleks meeskonda ette teatada, et toimub tankimine. Masti tuleks tõmmata ka lipp "Bravo", et teavitada ka teisilaevu oma toimingust. Mastis peaks põlema ka punane tuli. Tuleks olla tuleohutus alaselt tähele panelikum. Peaks järgima ka kütuste leekpunkti ja koostist. 66.Lähim kallas - "kaugus lähimast kaldast" kaugus rahvusvahelise õigusereeglite kohaselt tähistatud territoriaalmere baasjoonest. Reovesi - tualeti, pissuaari, või WC äravooluava kaudu ära juhitud vedelik või muud jäätmed või meditsiiniruumis (haiglasektsioon) asuva pesuvanni,pesutorustiku või äravooluava kaudu ära juhitud vedelik või elusloomi sisaldavast ruumist ära juhitud vedelik või eespool loetletud ära juhitud vedelike või jäätmetega segunenud muu reovesi. Kingston - eriehitusega ventiil laeva allveeosas. Kingstonist võetakse merevett jahutus-, ballasti-, tuletõrje- jm. laevasüsteemidesse. 67
annaabi.ee 
