· 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda · Soome keeldus baasidelepingust NSVLga · 26.nov. 1939 toimub Mailila piiriintsident, millest saab Ettekääne sõja alustamiseks. · 30. Nov 1939 ründas NSVL Soomet 12.märtsil 1940 sõlmiti vaherehu Saksamaa pealetung Läänes · 9.aprillil 1940 vallutati Taani · 9.04-10.06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg o Holland o Belgia · Selleks kulus 2 nädalat
2. Baaside lepingu sõlmimine: 1939 septembri teisel poolel pärast Poola riigi likvideerimist ja jagamist asus NSVL MRPd ellu viima ka Balti riikides. Eesti esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Analoogsed nõuded esitati ka teistele Balti riikidele ning Soomele. Soome keeldumine baasidelepingust viis Soome-NSVL TALVESÕJANI (1939-1940): · Soome säilitas iseseisvuse · Soome kaotas osa territooriume: Karjala jt 3. Baaside ajastus sisepoliitika: Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat: · Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. · K. Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ka kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi.
Suur osa Poolat langes kiiresti sakslate kätte 3.sept kuulutavad Suurbritannia ka Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategvust ei alustata. Läänes algas „kummaline sõda“ NSVL kallaletung Poolale 17.sept 1939 ründas Poolat NSV Liit 6.oktoobriks 1939 on kogu Poola vallutatud NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille elusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga 26.nov 1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekäände sõja alustamiseks 30.nov 1939 ründas NSVL Soomet Punaarmee: 750 000 meest, u 5000 tanki, 3800 lennukit Soome armee: 340 000 meest, 32 tanki, 114 lennukit 12.märts 1940 sõlmiti vaherahu Saksamaa pealetung Läänes 9.aprill 1940 vallutati Taani 9.04-10.06 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: Luksemburg Holland Belgia
Poolast langes kiiresti sakslaste kätte. Kummaline sõda 3.septembril kuulutavad SBR ja Prantsusmaa SM-le sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Läänes algas “kummaline sõda”. NSVL kallaletung Poolale 17.09.1939 ründas Poolat NSV Liit. 6.10.1939 on kogu Poola vallutatud. NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga. 26.11.1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekääne sõja alustamiseks. 30.11.1939 ründas NSVL Soomet. 12.03.1940 sõlmiti vaherahu. SM pealetung Läänes 9.04.1940 vallutati Taani. 9.04-10.06.1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus. 10.05 Alustas SM suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: ● Luksemburg ● Holland ● Belgia Selleks kulus 2 nädalat. Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin
Enese täiustamise probleem. Diloogia kirjutatud paguluses. ,,Kõik, mis kunagi oli" tüüpiline paguluskirjanduse esindaja. Annab tagasivaate viimastele hetkedele eesti vabariigis, suvine meenutus kõigest, mis Eestisse maha jäi. Unistustest, aga ette teada, et need kõik hukule määratud. Sõda tõmbab kõigele joone peale. Psühholoogiline pinge me teame rohkem, juba teame, et kõik määratud kaduma. ,,Ei juhtunud midagi" baasidelepingust, et tava inimesele ei tähendanud need midagi. Kuidas mõjutas inimeste tavaelu sõda. Septembris 1939 oli maailmasõda käimas/algas, aga tavainimese jaoks ei muutunud midagi. Selle maani olnud tavaline pagulus kirjanik. Pagulus proosa kõige kõvem tegija. 1953, Stalini surm. ,,Hingede öö" Sürrealistlik romaan. eesti modernistlik romaan. Tegevus leiab aset vana-aasta õhtul Surnud mehe majas (u kell 23.00 00.05). teos koosneb kahest osast. Üks mees hulgub mööda
annaabi.ee 
