lavalolijad otsekui ei kuule ega peagi kuulma. Apostroof - Pöördumine kellegi või millegi mittejuuresoleva poole, nagu oleks ta kohal Epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast. Remargid - tekstisisesed autorimärkused, milles enamjaolt antakse lavateostuseks tarvilikke juhiseid tegelaste tulekute-minekute, liikumise, pauside, lavakujunduse, helitausta jne. kohta. Aktandid - teatud baasfunktsioonid, mida konkreetses süzees täidetakse paljudel eri viisidel. Niisugused funktsioonid on kõigile narratiivsetele tekstidele ühised. (N: ema-isa-laps peres) Aktantmudeli teljeks on suhe subjekt objekt. Subjekti funktsiooni täidab tegelane, kes aktiivselt taotleb mingit väärtust. Konfiguratsiooni (kujukond) - tegelashulk, kes ühel kindlal hetkel korraga laval viibib. Kui keegi tegelastest lahkub või juurde tuleb, muutub kujukond. Konfiguratsiooni iseloomustab:
Lavastaja kontseptuaalsed valikud annavad näitlejale ette laiemad näitlejatehnilised raamid. · lavastaja valitud vahendid: lavakujundus, kostüüm, misanstseen kogu lavastustervik nii visuaalselt kui heliliselt, rolli ümber tekkiv maailm mõjutab näitleja/tegelase käitumist. 47. Mis on aktantanalüüs? (joonistage skeem ja selgitage skeemi osi) liitlane subjekt vastane saatja objekt saaja Aktandid on baasfunktsioonid, mis näidendi süzees on täidetud. Sfinks Oidipus Oidipus Teireisias Teireisias Kreon Kreon, linn linn tõde linn, Oidipus 48. Mis on konfiguratisoonianalüüsi meetod? (põhimõte ja mida selle abil vaadeldakse) · vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust · domineerivad tegelased · paaristegelased
- Paralingvistika hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm, intonatsioon, hääletugevus, naer, nutt jne. - Kineesika, prokseemika miimika, zestid ja liikumine ruumis - Välimus grimm, kostüüm jne - Nulltasand neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus. - Miinusvõte tugevalt silmatorkav omadus puudub, nt I vaatuses oli tegelasel suur parukas, II vaatuses on kiilakas. Alastimäng. Aktantanalüüs süzees täidetud baasfunktsioonid. Näitleja on pindstruktuur, aktant on süvastruktuur. Aktantanalüüs on pärit vene formalistidelt, rahvaluulest. Selelga analüüsiti algselt muinasjutte. Selle analüüsi subjekti rollis on konkreetse sihi ehk objektiga konkreetne tegelane. Ihasuund valitseb subjekti ja objekti vahel. Saatja algatab tegevuse kas tegelane ise või abstraktne idee. Üks tegelane võib täita mitut funktsiooni, võib olla ka tühi. Saaja teeb midagi kellegi jaoks, läheb mingis suunas. Liitlane aitab
tujutaks ja ärev ning pessimistlik ja endassetõmbunud. Koleerik on rahutu, agressiivne, erutuv ning aktiivne. Siia alla kuuluvad ka kehatüübi alusel isiksuse tüüpide määramise teooriad, mille järgi nt ümara kehakujuga inimesed peaksid olema rahumeelsemad. Tegelikkuses - psühholoogilised tunnusjoonte teooriad – teooriad püüavad välja selgitada, missugused on inimese baasfunktsioonid. Hetkel on see suund valdav, et inimene on teatud dimensioonidega võrreldav. Alguses püüti jäigalt inimesi tüüpidesse liigtada. Tänapäeval on aga valdav see, et on teatud mõõtmed, mille alusel saame isiksusi mõõta ning mõõtmistulemused on hoopis sujuvamad ning nendes on üsna palju erinevusi. Seega inimesed on väga erinevad- samamoodi saab tähti kombineerides väga palju erinevaid sõnu kokku lugeda