mistõttu on mõned inimesed sünnipäraselt kõrgema riskiga ehk vastuvõtlikumad antisotsiaalse ja kuritegeliku käitumise suhtes kui teised. Samuti määravad erinevad keskkonnategurite ja neurofüsioloogiliste faktorite kombinatsioonid selle, miks erinevad isiksusetüübid kalduvad toime panema just teatavat liiki kuritegusid. 21. Isiksuse dimensioonid H.Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine. Eysenck eristas isiksuse kolme baasdimensiooni komponenti nimetades neid ekstraversuseks- introvertsuseks, neurosmiks-stabiilsuseks ja psühhoismiks. Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi, moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster. Isiksuse dimensioonid e mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud (isiksuse testid). Tema poolt leitud isiksuse dimensioonidest 2 (ekstra-
küsimustiku, mille eri versioone on psühholoogid kasutanud aastakümneid. Tavaliselt on dimensioonid bipolaarsed ja iga indiviid kogub igas dimensioonis kas kõrgeid või madalaid väärtusi. Paljude isksuse uurijatele on tunutud aga, et 16 dimensiooni on liiga palju, mistõttu on dimensioonide arvu püütud vähendada. Näiteks H. J. Eysenck väitis, et kolmest dimensioonist piisab, et kirjeldada isiksuse baasstruktuuri ning lõi isiksuse kolme baasdimensiooni kontseptsiooni. Isiksuse baasdimensioonid Eysencki järgi on: ekstravertsus/introvertsus,neurotism (emotsionaalne stabiilsus või ebastabiilisus) ja psühhotism (agressiivsus, impulsiivsus või sõbralikkus,tasakaalukus. Viimasel aastakümnel on toimunud märgatav arvamuste ühildumine selles, et kõige õnnestumaks tuleks lugeda isiksuse viie faktori mudelit. See tähendab, et enamik isiksusejooni võiksid olla kirjeldatavad
tuhandetes. Küsimus on selles, et üheltpoolt praktiliselt ei saa tuhandeid skaalasid mõõta ja rakendada ning teiselt ka on näha, et sisuliselt tähistavad mitu sõna ühte ja sama asja. Järelikult koorub analüüsis välja see, et nende sõnade taga on baasdimensioonid, mille taga on palju samatähenduslikke sõnu. Meie peame leidma, kui palju neid baasdimensioone on et valiidselt inimese isiksust ära kirjeldada. Gartell nt leidis, et on 16 isiksuse baasdimensiooni, samas sai teine teadlane üle 100 neid (faktoranalüüs). Üks enim mõjukamaid isiksuseteoreetikuid on sakslane Eysenick. Tema psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria põhineb faktoranalüüsil. Eysencki käsitlus on põhidimensioonide väljaselgitamisele suunatud – psühhobioloogilistel teguritel on oluline roll ning inimestel on kaasasündinud eeldused, mille põhjal kujunevad välja põhidimensioonid. ja need omakorda taanduvad harjumuspräastele reageeringutele.
Seetõttu on mõned inimesed sünnipäraselt kõrgema riskiga ehk vastuvõtlikumad antisotsiaalse jakuritegeliku käitumise suhtes kui teised.Samuti määravad erinevad keskkonnategurite ja neurofüsioloogiliste faktorite kombinatsioonid selle,miks erinevad isiksusetüübid kalduvad toime panama just teatavat liiki kuritegusid. 22.küsimus Isiksuse dimensioonid H.Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine Eysenck eristas isiksuse kolm baasdimensiooni,komponendti,nimetades neid ekstraversuseks-introvertsuseks,neurosmiks- stabiilsuseks ja psühhosmiks(extraversion,neuroticism,psychoticism).Kuigi nimetatud dimensioonid ei määratle absoluutselt kõiki isiksuse omadusi,moodustub neist põhiline inimese käitumise alus ja individuaalne muster.Isiksuse dimensioonide mõõtmiseks töötas Eysenck välja spetsiaalsed self-report küsimustikud(isiksuse testid). Ekstravertsuse ja neurotismi dimensioone(faktoreid) iseloomustab järgmine joonis: