𝐻3 𝑃𝑂4 + 12(𝑁𝐻4 )2 𝑀𝑜𝑂4 + 21𝐻 + → (𝑁𝐻4 )3 𝐻4 [P(Mo2 𝑂7 )6 ] + 21𝑁𝐻4 + + 10𝐻2 𝑂 Tekkis sinise värvusega ühend. 2.Kloriidiooni tõestamine- 1 mL naatriumkloriidi lahusele katseklaasis lisada 2 tilka hõbenitraadi lahust. 𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐴𝑔𝑁𝑂3 → 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 𝐴𝑔𝐶𝑙 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 3.Sulfaatiooni tõestamine – 1 mL naatriumsulfaadi lahusele katseklaasis lisada 4 tilka baariumkloriidi lahust. 𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝐵𝑎𝐶𝑙2 → 2𝑁𝑎𝐶𝑙 + 𝐵𝑎𝑆𝑂4 ↓ Tekkis valge värvusega ühend. 4.Raud(III)iooni tõestamine- 1 mL raud(III) kloriidi lahusele lisada 2 tilka ammooniumtiotsüanaadi lahust. 𝐹𝑒𝐶𝑙3 + 6𝑁𝐻4 𝑆𝐶𝑁 → (𝑁𝐻4 )3 [𝐹𝑒(𝑆𝐶𝑁) 6 ] + 3𝑁𝐻4 𝐶𝑙 Tekkis verepunase värvusega ühend. 5.Kaltsiumiooni tõestamine- 1 mL kaltsiumkloriidi lahusele lisada 2 tilka naatriumoksalaadi (Na2C2O4) lahust. NB
olemasolu III etapp- Väävelhappe saamine. Ooleum lahjendamisel veega saadakse vajaliku kangusega väävelhape. Väävelhappe Füüsikalised omadused:Värvuseta, lõhnata, siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe Lahjendamisel tuleb alati valada hapet vette! Vaskvitriol - CuSO4·5H2O taimekahjurite tõrjeks. Kips - CaSO4·2H2O Meditsiin, kunst, ehitus. Ammooniumsulfaat Väetis Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi, mis sulfaatiooni olemasolul annab valge sademe. Hapniku leidumine looduses : Lihtainena õhus, ühenditena vees, maakoores. Füüsikalised omadused : Värvusetu, Lõhnatu, Maitsetu, Õhust raskem gaas, vees lahustub halvasti Hapniku saamine : laboris 2H2O2 = 2H20 + O2. Tööstuses : õhu vedeldamisel, vee elektrolüüsil. Atmosääris tekib hapnik fotosünteesi kaudu. Hapniku allotroopsed teisendid on : Monohapni, Dihapnik, Trihapnik.
seejärel kondenseeritud värvub Cu 2+ ioonide tekke väävelhapet. tõttu rohekaks. Kahe vedeliku kokkupuutekohas moodustub pruun rõngas. Sulfaat SO4 2- Lisada lahusele Tekib valge BaSO4 sade, mis baariumkloriidi lahust. ei lahustu lahjendatud vesinikkloriidhappes. Lahusele lisada tilkhaaval Eraldub mürgine sool- või väävelhappe mädamunalõhnaga gaas lahust. divesiniksulfiid (H2S). Sulfiid S 2- Lisada lahusele Tekib mustjaspruun sade(CuS). pliietanaadi lahust.
152. Lahus, mis sisaldas 20 grammi naatriumhüdroksiidi, neutraliseeriti 44%-lise ammoniaagist? lämmastikhappe lahusega (=1277 kg/m3). Arvutada kulunud lämmastikhappe lahuse 189. Mitu kuupsentimeetrit 14%-list naatriumkloriidi lahust (=1100 kg/m 3) kulub 20 ruumala. kuupsentimeetrist 20%-lisest hõbenitraadi lahusest (=1200 kg/m3) hõbeda ioonide 153. 208 grammile 10%-lisele baariumkloriidi lahusele lisati 142 grammi 10%-list väljasadestamiseks? naatriumsulfaadi lahust. Leida saadud lahuse protsendiline koostis. 190. Mitu kuupsentimeetrit 20%-list baariumkloriidi lahust (=1200 kg/m3) on vaja 154. 80 grammi püriiti, mis sisaldas 40% väävlit, põletati ja tekkinud vääveldioksiid sulfaatioonide täielikuks väljasadestamiseks 100 kuupsentimeetrist 20%-lisest lahustati 4 kuupdetsimeetris vees
Ka 1986. aastal Tsernobõli tuumaelektrijaama avarii puhul sattus keskkonda Sr-90 aatomeid. 2.8.5 Baariumi biotoime Baarium on mürkmetall, kusjuures mürgised on ka kõik vees lahustuvad baariumiühendid. Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks. Täiskasvanud inimorganism sisaldab 22 mg baariumit, mis on peamiselt koondunud luudesse. Toiduga saab inimene keskmiselt päevas 0,6-1,7 mg baariumit. Tugev mürgitus tekib 0,2-0,5 g baariumkloriidi BaCl2 sissevõtmisel, surmavaks annuseks peetakse 0,8-0,9 g BaCl2. Vees rasklahustuva baariumkarbonaadi BaCO3 surmavaks annuseks hinnatakse 3,5 g. Baariumkloriidist suurem annuse kogus on tingitud sellest, et BaCO 3 reageerib maos aeglaselt seal sisalduva soolhappega, moodustades lahustuva baariumkloriidi. Baariumkarbonaat kuulub ka rotimürgi koostisesse. Baariumiühendite sissevõtmisel tekkiva mürgituse tunnusteks on süljevool, valud maos,
Segavad S-2,SO3-2 ja NO2- -ioonid.Nende olemasolul oksüdeeri nad eelnevalt KMnO4 lahuse abil (soojenda ja auruta kuivaks). Silikaatioonide SiO3-2 tõestamine. Uuritava lahuse hapestamisel eraldub sültjas ,pooleldi läbipaistev ränihappe H2SiO3 sade.Kolloidlahuse tekke vältimiseks kasuta lahuse hapestamisel tahket NH4Cl. SiO3-2 + 2H+ H2SiO3 Sulfaatioonide SO4-2 tõestamine. Hapesta uuritav lahus võrdse koguse konts. HCl abil.Kui seejuures tekib sade, siis eralda see.Lisa lahusele baariumkloriidi BaCl2 lahust.Sulfaatioonide olemasolul tekib valge baariumsulfaadi sade. SO4-2 + Ba+2 BaSO4 Fosfaatioonide PO4-3 tõestamine. Ammooniummolübdaat (NH4)2MoO4 moodustab HNO3 juuresolekul kollase kristalse ammooniummolübdaatofosfaadi sademe.Lisa mõnele tilgale uuritavale lahusele 1 tilk konts. HNO3 ja 3-4 tilka (NH4)2MoO4, sega.Sade tekib mõne minuti jooksul.Redutseerijad põhjustavad sinise või rohelise värvuse teket.Sel juhul tuleb uuritav lahus eelnevalt konts.
CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust. Seejuures moodustub vees ja hapetes praktiliselt lahustumatu BaSO4 Na2SO4+BaCl2=BaSO4+2NaCl SO42-+Ba2+=BaSO4 11. Väävelhappe kasutusalad. Väävelhape on ühtseks tähtsamaks keemiatööstuse tooteks. Kontaktmeetodil toodetud väävelhape on väga puhas ning leiab rakendamist laboratooriumides, ravimite-,värv- ja lõhnaainete jm. valmistamisel. Maardu Keemiakombinaadis toodetakse väävelhapet tornmeetodil, mille puhul SO2 oksüdeeritakse lämmastikoksiididega
annaabi.ee 
