Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. Tallinnasse saadeti Ilja Fondaminski (1880–1942), kes jäi aga hiljaks mässu organiseerimisele, kuid arreteeriti siiski koos teistega, kui ta läks koos kaaslastega mässulisele laevale. 20. juuli 1906 algas Tallinna lähedal Hara lahes (бухта Папонвик) asunud Tallinna eskaadri õppe-suurtükiväe divisjoni ristlejal "Pamjat Azova" spontaanne mäss. Ülestõusust osavõtnute üle mõisteti kohut 4. augustil 1906 Sõjaväljakohtus ning 6. augustil 1906 hukati Tallinnas neist 17 madrust ja 1 agitaator. Lisaks mõisteti veel 12 madrust sunnitööle ja 28 karistati distsiplinaarkorras. TÄNAN TÄHELEPANU EEST
Samal aastal, pärast suure osa Tallinna sotsiaaldemokraatide arreteerimist, asus Rei tööle Tallinna, kus aitas rajada sotsiaaldemokraatlikke ühinguid vabrikuis. Pärast sõjaseaduse väljakuulutamist detsembris 1905 varjas August Rei end Tallinnas, jätkates poliitilist organiseerimistööd. 1906. aasta algul Rei vangistati, kuid sai kautsjoni vastu vabaks 11. juulil 1906. Hiljem lõpetati tema süüdistus süü tuvastamatuse pärast. Juulis 1906 võttis Rei osa ristleja "Pamjat Azova" mässu organiseerimisest ning pärast selle nurjumist tegutses lühikest aega Narvas põrandaaluse organisaatorina, jätkates kihutustööd seoses Riigiduuma valimistega 3 Eesti sotsiaaldemokraatliku mõtte algus. Rei on 1917 kevadsuvel loodud Eestimaa Sotsialdemokraatlise Ühenduse asutajaid. Partei I kongressil 1917 oktoobris sai Reist Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) keskkomitee liige ja esimees
20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutatakse välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. 19. juuli 1906 mäss sõjalaeval "Pamjat Azova", mis lõppes 5. augustil 1906. Tallinnas 17 madruse ja 1 agitaatori hukkamisega.[4] · Eesti enne Esimest maailmasõda Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegtusesid aktiivselt mitmesuguased eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral
19. rühmaks; sõja- ja välikohtute otsusel hukati Eestis ligi 300 inimest, ihunuhtlust jagati detsember 600-le. Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides 1906 kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus; Vanemuise uue teatrimaja avamine. 20. juuli Ülestõus Hara lahes ristlejal Pamjat Azova. 1907 Pärnus valmis esimene linnavõrku elektrit andev elektrijaam. 26. aprill Tartus asutati esimene üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica. 1908 Tallinna sadamasse ehitati Eesti esimene raadiojaam – Balti laevastiku raadiojaam –, Vabadussõja ajal peeti selle kaudu ühendust välisriikidega. Tartu eraülikool (asutaja Mihhail Rostovtsev, koolil olid arsti- ja füüsika- 1908–18 matemaatikateaduskond). 1909, 1.
annaabi.ee 
