saagi kindlalt väita, kus algab hullumeelsus ning kus geniaalsus. Milline oli aga peategelane Margarita ning tema tähtsus minu jaoks? Üheks emotsionaalsemaks ning naiselikumaks tegelaseks on romaanis Margarita Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult mainis, et siis saab Margarita meistri kohta natukenegi teada. Tema emotsionaalsus väljendus ka stseenis, kus tänu Azazello antud võlukreemile sai ta võime lennata ning kasutas seda, et maksta kätte Lavinskile, isikule, kellest sõltus, kas meistri raamat läheb trükki või mitte. Kui Margarita oli nähtamatu, hävitas ta mehe korterit nii nagu oskas ja tundis kättemaksust täit naudingut. Ka
Saabub järgmine ning sellega koos ka ehtne Stjopa allkiri. Samal ajal vastab korter 50nes telefonile Korovjev, kes ütleb, et Stjopa on hoopis autoga lõbusõidul. Jaltasse ei õnnestu helistada ning Rimski paneb telegrammid ümbrikusse ja palub need Varenuhhal uurimisse viia. Ähvardav telefonikõne ei luba Varenuhhal seda aga teha, mees teeb seda siiski. Varenuhha otsustab enne teele asumist hetkeks aiast läbi astuda ning kohtub seal kassiliku mehe ja Azazelloga, kes temaga tõrelevad ja seejärel maagi korterisse toimetavad. Väljas möllab torm vihm ja äike. Korteri 50 esikus kohtub Varenuhha punasejuukselise fosforroheliste silmadega alasti näitsikuga (Hella) ja kaotab teadvuse. Bezdomnõi üritab kirjutada avaldust, kuid ettevõtmine ei taha kuidagi õnnestuda ja mees purskab nutma. Õde viib paberid minema, arst teeb rahustava süsti. Bezdomnõis hakkavad võitlema kaks isikut:
Natasaga ning Nikolai Ivanovitsiga, kes olid samuti võlukreemi kasutanud. Lõpuks jõuab Margarita metsa, kus erinevad metsaasukad teda suursuguselt vastu võtavad ja nimetavad teda kuningannaks. Margarita saadetakse lendavas autos Moskva poole teele. XXII peatükk Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Azazello, Fagott Margarita jõuab pärale Wolandi korterisse, imestab selle suuruse üle. Kohtub mustkunstniku abiliste Peemoti ja Fagotiga ning taaskord Azazelloga. Margaritale räägitakse, et on tulemas Wolandi iga-aastane ball ning et tal on seal kaaslaseks/peo perenaiseks alati Margareta- nimeline tütarlaps. Palutakse teda perenaiseks. Ta nõustub. XXIII peatükk Tegelased: -,,-, balli külalised Margarita viidi ballile, kus ta kohtus erinevate balli külalistega. Kõik külalised olid surnud, kuid ärkasid ballisaali jõudes ellu. Viimaks ilmus Woland öösärgis koos külalisega,kes oli elus. Woland nimetas teda nuhiks ning ta tapeti
Mis puutub Puskinit, siis pidas Bulgakov just seda tema isiksuse aspekti silmas, nagu nägime, paludes Stalinit olla tema ,,esimeseks lugejaks veelgi enam aktiveerima. Romaani lõpp annab mitmeid niidiotsi, mis võimaldavad oletada, et Bulgakovi jaoks eksisteeris siiski valguse- ja pimedusejõudude hierarhia: 1) Beemot ja Korovjev päästsid tulekahjust maastikumaali (looming?), poolpõlenud kokakitli (?) ja lõhekala (Jeesus?) 2) Kui Me ja Ma koos Azazelloga keldrikorterist välja tulevad, et mustadele hobustele hüpata, näevad nad köögitüdrukut, kes neid, ilmseid põrgusaadikuid nähes tõstab käe, et risti ette lüüa. Azazello ähvardab: ,,Lõikan käe otsast!" 3) Kui Me ja Ma koos Wolandi kaaskonnaga mustadel hobustel lendavad, siis avastab Ma ühel hetkel, et pettus on kadunud ja kõigi puhul on paljastunud nende tõeline loomus (Korovjev tumelilla rüütel jne)
Saabub järgmine ning sellega koos ka ehtne Stjopa allkiri. Samal ajal vastab korter 50nes telefonile Korovjev, kes ütleb, et Stjopa on hoopis autoga lõbusõidul. Jaltasse ei õnnestu helistada ning Rimski paneb telegrammid ümbrikusse ja palub need Varenuhhal uurimisse viia. Ähvardav telefonikõne ei luba Varenuhhal seda aga teha, mees teeb seda siiski. Varenuhha otsustab enne teele asumist hetkeks aiast läbi astuda ning kohtub seal kassiliku mehe ja Azazelloga, kes temaga tõrelevad ja seejärel maagi korterisse toimetavad. Väljas möllab torm vihm ja äike. Korteri 50 esikus kohtub Varenuhha punasejuukselise fosforroheliste silmadega alasti näitsikuga (Hella) ja kaotab teadvuse. Bezdomnõi üritab kirjutada avaldust, kuid ettevõtmine ei taha kuidagi õnnestuda ja mees purskab nutma. Õde viib paberid minema, arst teeb rahustava süsti. Bezdomnõis hakkavad
annaabi.ee 
