kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püstitati inkade peakindlus. Hoonekompleksi ühendasid linnaga tunnelid. Kolm maa-aluste ruumidega torni, mida ümbritsesid paksud müürid. Tähtsaima torni – ümartorni Moyok Marca sees asus joogivee allikas. See torn oli Sapa. Inca kindlus ning kõik selle müürid olid kaetud kullaga. Ehituseks ei kasutatud mörti.
pealinna pantvangideks saatma. Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel olid inkad ise ehk ketsua-indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panaca'd, aga ka Cuzco ümbruskonna etniliste rühmade eliit ehk nn inkad eesõiguse poolest. Nimelt oli impeeriumi südames oluliselt muutunud külakogukonna algne tähendus. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muu tunud panaca'ks. Panaca'sse kui nn eesõigustega ayllu'sse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või käsitööd tegid, olid töötegijad hatunruna
põhimõttel. Sidet peeti ka suitsu- ja valgussignaalide abil kuna inkad ei kasutanud ratasveokeid ega ratsaloomi. Sotsiaalsed kategooriad Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel inkad ehk ketsua- indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panacad, aga ka Cuzco nn inkad eesõiguse poolest. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muutunud panacaks. Panacasse kui nn eesõigustega ayllusse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellekellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või
Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat. Talle järgnesid nn põlisaristrokraatia, ülikud eesõiguse poolest (st seal oli mitmenaisepidamine moes; determineeritud ülikute kiht; sellest saab lõpuks alguse riigi langus), kollaborandid (käskude andjad, arunõudjad), lihtrahvas (põlluharijad, karjakasv jne), nn orjade kiht (tekkiv, väikesearvuline, siia sattusid mässama hakanud töörahva liikmed). Külakogukond ayllu majandusüksus; maad jagati perioodiliselt ümber; kogu riigis oli hea arvepidamine, selle hõlbustamiseks jagati elanikkond aina väiksematesse üksustesse. Pere 5* pere 10* pere 50 100 500 1000 10000. Alampealikud andsid aru kõrgematele. Kogu riigis toimuv tuli nö fikseerida. Pealekaebamist autasustati ja varjamist karistati surmanuhtlusega. Inimese elu. Oli jagatud kõrgemalt poolt 5 aastasteks eluperioodideks. Igal perioodil oli inimesel teatud kohustused
e.m.a., kui seal oli palju erinevaid riike 300 aasta jooksul tekkis riik Lõuna-Ecuadorist Kitost kuni Tsiili põhjaosani Santiagoni (Püha Jaak) Tahuantinsuyu- nelja ilmakaare riik, riigi pealinnas Cuzcos oli keiser, kelle tiitliks oli Intio Churi (Päikese poeg) Püramiid kõrgeimal aristokraatia ise Hatunruna - (lihtinimene põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad) Orjade kiht 1525 hispaanlased jõudsid rannikule (1532 läks sõjaks Francisco Pizarroga) Ayllu külakogukond Arvete pidamiseks oli rahvas jaotatud gruppidesse (1000, 100, 10 igal oli pealik) Inimese elu jaotati 5-aastasse perioodidesse, kuni 25- aastaselt pidid mehed abielluma sunniviisiliselt. Inkade riigis kaks karistust: 1) anti peksa 2) surmanuhtlus Kõrgemal seisusel olid sõjakoolid, ametnike, preestrite väljaõpetamiseks. Orjad suunati kõige raskematele töödele, olid riigi orjad.
annaabi.ee 
