hädavajalikud organismi kasvamiseks taastootmiseks, elutegevuseks · Põhilisi vitamiine on 13, mis ei anna organismile energiat, kuid tagavad rasvade ja süsivesikute ümbertöötlemise energiat Liigitus: 1. Vesilahustuvad C, B, P, PP 2. Rasvlahustuvad A, D, E, K, F, Q10 · Vitamiinide imendumist ja omastavust takistaks liigne kohv, alkohol, suitsetamine · Vitamiinide puudumist organismist nim. AVITAMINOOSIKS · Vitamiinide üleküllus nim. HÜPERVITAMINOOSIKS Vesi: · 1-2% janutunne; · 6-8% tekib südame pekslemine, peapööritus, nahk kortsub, lihaste nõrkus; · Üle 10% eelmised haiguslikud nähtused muutuvad pöördumatuteks, lakkab urineerimine, nõrgeneb nägemine ja kuulmine, tekivad psüühikahäired · Üle 20-25% saabub surm, sest veri on muutunud paksuks ja süda ei suuda verd ringi ajada
Defitsiit: tõsised närvitalitluse häired (glükoos põhiliseks energiasubstraadiks) · Kestev rohke alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid · Normaalset funktsioneerimist häirivad antimetaboliidid (püritiamiin, hüdroksütiamoon jt.) Tunnused: · Seedekulgla tegevuse häired, nõrkus, isutus, ärrituvus, emotsionaalne labiilsus, depressioon, anoreksia · Häirub seedekulgla HCl teke ja sekretsioon · Avitaminoosiks beriberi polüneuriit (kuiv beriberi), südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidid puhul: koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine), neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontraktiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tursete teke)
hüdroksütiamiin, antibiootikum batsimetriin jne. Defitsiit võib tekkida ka kestva väga rohke suhkru tarbimisel (mida rohkem tarbida suhkrut, seda rohkem kulutab organism tiamiini süsivesikute lõhustamiseks). Defitsiidi esmatunnused: seedekulgla tegevuse häired nõrkus isutus emotsionaalne labiilsus depressioon anoreksia Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). 16 Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse,
Defitsiit võib tekkida ka kestva väga rohke suhkru tarbimisel (mida rohkem tarbida suhkrut, seda rohkem kulutab organism tiamiini süsivesikute lõhustamiseks). Defitsiidi esmatunnused: seedekulgla tegevuse häired nõrkus isutus emotsionaalne labiilsus depressioon anoreksia Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed).
Defitsiit võib tekkida ka kestva väga rohke suhkru tarbimisel (mida rohkem tarbida suhkrut, seda rohkem kulutab organism tiamiini süsivesikute lõhustamiseks). Defitsiidi esmatunnused: seedekulgla tegevuse häired nõrkus isutus emotsionaalne labiilsus depressioon anoreksia Defitsiit tingib nt maolimaskesta rakkude transketolaasi aktiivsuse languse tõttu NADPH taseme alanemise, mille tagajärjel häirub HCl teke ja sekretsioon. Avitaminoosiks on beriberi, mille juhtsümptomiks on polüneuriit (kuiv beriberi) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beriberi). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine jne). Neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontrakstiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tekivad tursed).
madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Vitamiinid mõjutavad ainevahetust juba väga väikestes kogustes. Kuuludes fermentide koostisesse, reguleerivad nad mitmesuguste bioloogiliste reaktsioonide kulgemist ja on vajalikud sisesekretsiooninäärmete normaalseks talitluseks. Vitamiinid tagavad organismi töövõime ja vastuseisu mitmesugustele haigustele. Seisundit, mis tekib toidus üksikute vitamiinide puudumisel või nende lagunemisel enne imendumist, nim. avitaminoosiks. Vitamiini ebapiisav toiduga saamine põhjustab organismis hüpovitaminoosse seisundi, mida iseloomustab rida väiksemaid funktsionaalseid häireid. Organismi vitamiinivajadus suureneb õhurõhu languse ja temperatuuri tõusu korral, kehalisel tööl ja haiguste tagajärjel. Noore, kasvava organismi vitamiinivajadus on suurem kui täiskasvanul. Tänapäeval on teada üle 30 vitamiini. Vitamiinid jagunevad 2 suurde rühma: 1) rasvas lahustuvad vitamiinid: