Gröönimaale. Umbes 35-mehelise meeskonnaga asuski Leif teele läände. Esimene maatükk, mille nad avastasid, ristiti nende poolt Hellulandiks (tõenäoliselt on tegu praeguse Baffini maaga). Edasi seilates jõudsid nad Vinlandi. 5. Erik Punase reis oli ajendatud lihtsalt pagendusest, mingit pikemat ja otsesemat eesmärki sellel polnudki. Tema poja, Leif Erikssoni, reis aga oli tingitud mitmesuguste materjalide puudusest Gröönimaal tegemist oli niisiis avastusretkega läände, kust loodeti leida vajaminevaid objekte. 6. Erik Punase reisil Gröönimaale iseenesest mingisuguseid loodusest tingitud õnnetusi ei juhtunud. Samas aga, kui ta pärast koos 25 laevaga Islandilt tagasi pöördus, sattusid nad ägeda tormi kätte, mis nõudis 9 laeva. Hiljemgi valmistas viikingitele probleeme sõit Gröönimaalt Euroopasse olud olid kehvad. Looduskeskkonna mõjutuseks tuleks tõenäoliselt pidada ka seda, et põhjus, miks viikingite
huvitavaid paiku. Tioti oli mees kes oli koguaeg rõõmsameelne. 5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärgiks? Autori reisi eesmärk oli nooruses põgeneda koos oma noore naisega Liviga põgeneda linna elust ja minna tagasi loodusesse ja kogeda pärismaalase elu, elada ilma millegita, ronida puu otsa endale sealt toitu hankida ja juua kristallselgetest allikatest, samuti võis seda võtta kui avastusretkega, uurida pärismaalaste elu ja kogeda seda omal nahal. Samuti olid ta professorid uurida sealseid putukaliike ja võta proove. 6. Milliseid probleeme tekkis seoses looduskeskkonnaga? Probleeme seoses looduskeskkonnaga oli väga vähe, sest see oli väike saar, mis oli just väga rikas päikese, puuviljade ja joogivee poole. Ainsaks probleemiks mis ma leidsin raamatust, oli saare peal leviv haigus, mille all kohalikud polüneeslased oma külades kannatasis, levis ka
Nad tegid esimestena merereisi ümber Aafrika. Arvatakse, et nad jõudsid ka Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kreeka hakkas tegema avastusi u. 800 a. e.Kr. Kreeklaste geograafilised teadmised on kogutud Eratosthenese raamatusse. Raamatus väidetakse, et maa ümbermõõt on 39 500 km. See arv täpsutati alles 1800 aasta pärast, mil tõestati, et maakera ümbermõõt on 40 075 km. Teine tähtis avastaja oli Ptolemaios. Hiljem, esimese aastatuhande lõpus paistsid oma avastusretkega silma Skandinaavia päritoluga viikingid. Nad kasutasid sõiduks viikingilaevu. Nad avastasid Islandi (795. a.), Gröönimaa (981. a.) ja Põhja-Ameerika (u. 1000. a.) Pärast pikemat vaheaega algas 15. sajandil periood, mida kutsutakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Sellele pani aluse Christoph Kolumbus. Ta purjetas üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud Indiasse
täiendati muud varustust. Teadlaste kõrge kvalifikatsioon, moodsaimad instrumendid ja uusimad tolleaegsed kaardid võimaldasid Vene ekspeditsioonil teha küllaltki palju täiendusi maailmakaardile ning lisada mõndagi uut geograafiasse. Avastused algasid 15. detsembril 1819. aastal Lõuna Georgia ranniku kaardistamisega ning Annekovi saare avastamisega 22. detsembril avastati Marquis de Traversay saarestik. Lõuna-poolkera talvel suunduti avastusretkega Okeaaniasse, kus kaardistati 19 varem tundmatut saart ning tehti mitmesuguseid geograafilisi uurimisi. 28. jaan. 1820 avastati Antarktis. 1820. aasta detsembris ja 1821. aasta jaanuaris – veebruaris purjetati jälle Antarktise vetes. Ekspeditsioon kestis 751 päeva, millest merel purjetati 527. Läbiti üle 50 000 miili. Ühtekokku avastati ja kaardistati 29 saart, arvukalt meresõidule ohtlikke madalikke ja karisid (joonis 3). Oluliselt parandati
annaabi.ee 
