Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"avastasidki" - 5 õppematerjali

RUBIIDIUM
11
doc

RUBIIDIUM

Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aastal Göttingenis, Hannoveri Kuningriigis ja suri 16.augustil 1899. aastal Heidenbergis, Saksa Keisririigis. Ta on üks spektraalanaküüsi loojaid, selle abil avastasidki nad rubiidiumi ja tseesiumi. Robert Wilhelm Bunsen leiutas ka Bunseni põleti. Gustav Robert Kichhoff sündis 12.märtsil 1824.aastal Königbergis ja suri 17.oktoobril 1887. aastal Berliinis. Ta õppis aastatel 1842-1846 matemaatikat ja füüsikat Königsbergi ülikoolis. Ta avastas Krichhoffi seadused, mis on sisuliselt üldistus Ohmi seadustest. Samuti tegeles ta spektraalanalüüsiga.

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
Vincent van Gogh
7
doc

Vincent van Gogh

aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus.Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. LOOMING Oma tõeliseväljendusvahendi ­ heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid ­ leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Gogh'i köitis neoimpressionistide värvirõõm, Jaapani puugravüür ja Millet' realism. Gogh töötas mõnda aega Gauguiniga Arles'is ning seal nad avastasidki värvide ja joonte väljendusjõu. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide läbi. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli Van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalilledem lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Kosmosekatsed ja Kuu
19
odp

Kosmosekatsed ja Kuu

üks sekund enne plaanitut. Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Vastuvõtt Maal Maandudes võttis üks grupp sõjaväelasi valve alla laskumisaparaadi, teine grupp viis Gagarini väeosa asukohta. Vahepeal lendas Engelsi lennubaasist välja helikopter Mi-4, mille ülesandeks oli leida Gagarin ja teda peale võtta. Nemad avastasidki esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit juures ei olnud, olukorda selgitasid kohalikud elanikud. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri trapi juures oli kogu baasi juhtkond. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin intervjuusid ja lasi end pildistada. Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. Mälestuste jäädvustamine:

Astronoomia → Astronoomia
11 allalaadimist
Egiptusest Futurismini
35
docx

Egiptusest Futurismini

seetõttu ühtset gruppi. Traditsiooniliselt esindavad postimpressionismi kaks üksteisest erinevat suurmeistrit: VINCENT van GOGH [vinsent van gog] (1853-1890) ja PAUL GAUGUIN [pool go`gän] (1848-1903). Vincent van Gogh on pärit Hollandist, kuid tema kunst on tihedalt seotud Prantsusmaaga, kus ta ka oma teoste paremiku lõi. Gogh`i köitis neoimpressionistide värvirõõm, Jaapani puugravüür ja Millet´ realism. Gogh töötas mõnda aega koos Gauguiniga Arles`is ning seal nad avastasidki värvide ja joonte väljendusjõu ("Sild Arlesis" ). Ta leidis, et polegi vaja täpselt kujutada kõike seda, mida silmad näevad, vaid et hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. 19. sajandi realism ja impressionism olid siiani loodust jäljendanud ning nüüdseks selle äärmuseni arendanud, seetõttu hakkas van Gogh kunsti üht külge teisele vastandama. Üks äärmus sünnitas teise ja nõnda sai van Gogh´ist ekspressiivse kunsti rajaja. Gogh`i värvid on

Kultuur-Kunst → Kunst
37 allalaadimist
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Nad eksisteerisid samas ajas, samas kontekstis kuid jõudsid oma loominguga absoluutselt teiste tulemusteni. Mõlemad lõid oma lava tegelase, kelles oli midagi niisugust, keda kõne all olev teatriajastu ei tundnud ­ neis oli vabadus. Pantomiimi näitleja vaimne õpetaja ehk siis kaasaegse pantomiimi isa ­ Caspar Deburau. Sündis 1796 ja suri 1846. Loomingu kõrghetk 1830-40nendatele aastatele. Võib öelda, et ta oli prantsuse romantikute kaasaegne. Prantsuse romantikud ta avastasidki. Romantikuid köitis just see, kui lihtsalt Burau lahendas neid probleeme, mis neile olid täielikud pähklid. Tema eeliseks see, et ta oli autor ja ka esitaja. Ta ei kasutanud laval kunagi teksti. Teda ei saanud süüdistada prantsuse keele rüvetamises nagu romantikuid süüdistatud. Ütles kõik, ühtegi sõna lausumata. Ta sündis väikeses akrobaatide perekonna trupis. See trupp ilmus Pariisi 1813-14. aastal. Kõik säärased trupid töötasid otse tänaval.

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
166 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun