21. sajand märgib tulevikus küllap tehnika, infotehnoloogia hoogsa arengu ning majanduse, poliitika ja kultuuri üleilmastumise aega. Võrreldes meie kallite esivanematega on tänapäeva noorte huvid ja harrastused muutunud rohkem seotuks tehnikaga ja selle arenguga. Inimesed on muutunud mugavamaks ja sellega kaasnevad ka nende eelistuste muutused. Kuid kas nad püüdlevad siiski õigete väärtuste poole? Tänapäeva noored on väga avastamishimulised ja neil on soov enda silmaringi laiendada. Vanematel aegadel polnud võrreldes tänapäevaga nii palju võimalusi anda arendamiseks. Tihtipeale jäi asi kas raha või mõne muu olulise asja taha ja noored polnud nii avatud meeltega. Tänapäeval on võimaluste arv suurenenud ja noored kasutavad seda rohkem ära. Nad on huvitatud väljasõitudest osavõtmisest ja ka väljamaa reisidest ning kodumaa erinevate muuseumide külastamine. Kõik see annab noorele midagi edasiseks
mida peab arendama sünnist alates. Vastsündinu võib puudutada asja, ilma et ta sellele pilkugi heidaks. Samuti võib ta üksisilmi lelu vaadata, proovimata seda katsuda. Et silmade ja käe koostöö areneks, peab beebi esmalt asja nägema ja siis tahtma seda puudutada või käes hoida. Seejärel peab ta hindama, kui kaugel lelu temast on ja sirutama oma kätt just parasjagu nii palju, et selleni küündida, mitte aga asja eemale nihutada. Lõpuks peab ta eseme pihku haarama. Kuna lapsed on avastamishimulised, harjutavad nad tegelikult pidevalt silma-käe koordinatsiooni. Mängimine liiva, vee, aga ka näiteks vaha või plastiliiniga arendab väikelapse käemuskleid ja paneb aluse keerukamate oskuste, näiteks söömise, riietumise, joonistamise ja kirjutamise õppimiseks. 0-6 kuud. - Vastsündinul on sõrmed tugevasti rusikasse pigistatud. Refleksist pigistab ta sõrmed kõvasti kokku iga asja ümber, mis talle pihku pannakse.Kaheksanda elunädala paiku avastab tita
terviku suhted). Seega vastavate tingimuste puhul muutub kujundiline mõtlemine üldistatud teadmiste omandamise aluseks vanemas koolieas. 1.3 Loovmõtlemine lastel Alustuseks Jean Piageti sõnadega: "Hariduse peamine eesmärk on kasvatada lastest inimesed, kes on võimelised tegema midagi uut, mitte lihtsalt kordama eelnevate põlvkondade saavutusi, - inimesed, kes on loomingulised, leidlikud ja avastamishimulised. Hariduse teine eesmärk on arendada kriitikameelt ja oskust kontrollida, et mitte nõustuda pimesi kõigega, mida välja pakutakse." Robert Fisher raamatus "Õpetame lapsi mõtlema", toob välja tõsiasja, et kolmandal või neljandal eluaastal võivad lapse õppimisprotsessis toimuda kahjulikud pöördumatud muutused, kui me eirame tema pingutusi ise mõistatada ja ära arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused
Seega vastavate tingimuste puhul muutub kujundiline mõtlemine üldistatud teadmiste omandamise aluseks vanemas koolieas (Tiko 1996: 30). 45 4.3 Loovmõtlemine lastel Alustuseks Jean Piageti sõnadega: "Hariduse peamine eesmärk on kasvatada lastest inimesed, kes on võimelised tegema midagi uut, mitte lihtsalt kordama eelnevate põlvkondade saavutusi, - inimesed, kes on loomingulised, leidlikud ja avastamishimulised. Hariduse teine eesmärk on arendada kriitikameelt ja oskust kontrollida, et mitte nõustuda pimesi kõigega, mida välja pakutakse." Robert Fisher raamatus "Õpetame lapsi mõtlema", toob välja tõsiasja, et kolmandal või neljandal eluaastal võivad lapse õppimisprotsessis toimuda kahjulikud pöördumatud muutused, kui me eirame tema pingutusi ise mõistatada ja ära arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas
annaabi.ee 
