2.) Põhi jõu kilp sisaldab liigpinge piirikuid, hoone siseseid elektriarvesteid ja kontrollmõõteriistu, toite jutmeid mis läheb edasi lattliinidesse ja sealt edasi korruste jõukilpidesse, hoone teenindus süsteemidesse minevaid toitejuhtmeid. 3.) Mõõtekilpides toimub elektrienergia kulu arvestamine. Alajaamas toimub elektrienergia edastamine 4.) Reservtoite ülesanne on tagada hoone tähtsamate süsteemide või nende osade funktrionaalsus, näiteks: avariivalgustuse töö, tuletõrjelifti töökord, tuletõrje veesüsteemi töö, signalisitsiooni osaline töö ja ventilatsiooni süsteemi teatud funktsioonide töö. Avariivalgustuse töö, signalisitsiooni töö ja sidekanalite töö säilib ka kolmanda toiteallika UPS ehk akkumulaatoti toite abil ajavahemikul kui reservtoide sisse lülitub ehk 30 sekundi jooksul. 5.) diiselgeneraator, kus diiselmootor on ühendatud mehaaaniliselt on kolme faasilise sünkroonmasinaga mis täidab generaatori ülesannet
kulutada ja selle pinge langeb alla väljalülituspiiri - et peale seda oleks võimalik akut laadida, on vaja spetsiaalset laadijat. Spetsiaalne laadija laeb akut aeglaselt, kuni ohutuse kiip reaktiveerub ja lubab akul laengut omada. Ohutusseadmed võtavad ära osa kasulikust ruumist aku sees. LEELISAKU e. RAUD-NIKKELAKU Leelisaku ehk leelisakumulaator on aku, mille elektrolüüt on leeliseline Leelisaku oli kuni 20 saj. lõpuni laialt levinud laevadel avariivalgustuse ja raadiojaamade toiteallikana. Leelisaku leiutas juba 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger, selle täiustamine kestis 1957 aastani. 1903. aastal asendas Thomas Alva Edison kaadiumist elektroodi rauaga ja patenteeris raudnikkelaku (FeNi) Leelisaku anum valmistatakse terasplekist ja elektrolüüdina kasutatakse kaalium- või naatriumhüdroksiidi vesilahust. Anoodi plaadi materjalina kasutatkse nikkeloksiidhüdroksiidi (NiOOH) Katoodi plaadil on kaadmiumi (Cd).
). Galvaanielementides sisalduvad kemikaalid on tavaliselt keskkonnaohtlikud. Akud jagatakse mõõtude järgi kantavateks ja kohtkindlates (statsionaarseteks). Kantavad akud on tavaliselt pingega 6 V ja 12 V ning mahtuvusega 10..200 A/h. Kasutatakse autode starterite toiteks, elektritõstukites, elektrikärudes jne. Kohtkindlad akud on tavaliselt pingega 24...220V, mahtuvusega 20A/h...10kA/h. Kasutatakse reeglina reservtoiteallikatena avariivalgustuse toites ja pidevtoite seadmetes. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 11 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3.6 Akud Akud on elektriseadmed, mis on ette nähtud elektrienergia salvestamiseks selle hilisema kasutamise eesmärgil.
tus. Töövalgustuseks nimetatakse niisugust nähtavustingimuste tagamiseks ette nähtud valgustust, mille puhul on võimalik valgustataval alal asuvate inimeste normaalne tegevus. Avariivalgustus võimaldab inimestel nende tegevust ajutiselt jätkata või neil ohutult evakueerida juhul, kui töövalgustus katkeb. Avariivalgustus peab looma põhilistes läbikäikudes niisugused nähtavustingimused, mille puhul tagatakse inimestele vabalt orienteerumine antud olukorras. Avariivalgustuse valgustid peavad erinema töövalgustuse omadest värvilt ja teiste tunnuste poolest. Avariivalgustuse valgustihedus peab olema vähemalt 5% töövalgustusest, siseruumides vähemalt 2 lx, väljas 1 lx. Eristatakse järgmisi valgustussüsteeme: 1. Üldvalgustus (loob kogu ruumi või territooriumi pinna ulatuses valgustiheduse, mis vastab tehtavate tööde iseloomule). 2. Kohtvalgustus (kasutatav ainult tööriistade või töödeldavate pindade valgustamiseks). 3
korras; - katla kinnitust vundamendile ning soojusisolatsiooni seisukorda; - aurutorustikku, ventiilide tõrgeteta avamist ja sulgemist, s.h. kaugjuhtimisega; - gaasitrakti poolelt kolde ning koldeseadmete, müüritise, põhiküttepindade ning ökonomaiseri, auru ülekuumendi ja õhu eelsoojendi (kui need on olemas) seisukorda. Kolde ülevaatusel tuleb pöörata tähelepanu, et koldepõhjas poleks kütust; - katlaventilaatorite ja valgustuse, k.a. avariivalgustuse korrasolekut. - tulekaitsevahendite, tagavara veetaseme näidiku ja põletikomplektide olemasolu; masina- (katla-)ruumi ventilatsioonisüsteemi korrasolekut, valmistada see ette ja lülitada sisse. XI – 1 – 2 Süsteemide ettevalmistamine ja katla täitmine veega. Toitesüsteemi ettevalmistamist alustatakse toitevee koguse ja kvaliteedi kontrollimisega, seejärel vaadatakse üle süsteem ning toiteseadmed. Enne katla täitmist veega tuleb avada
annaabi.ee 
