1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontr...
vastata küsimusele: "Mis tänane tunniteema oli?" Kõik saab alguse mõtlemisest. See, kes tahab koolis käia sõprade, mitte õppimise pärast, ei jõua kuigi kaugele. Eriti veel mõttega, et kogemused tulevad pigem "tegelikust" elust - sellest, mis jääb väljapoole kooliseinu. Ükskõik, mida need lauluread meile korrutavad, vaja läheb ka faktipõhiseid teadmisi. Tuginedes faktidele, reeglitele, avardame oma maailma, mis ei tohiks jääda väikekodanlikule tasemele. Püstitatud küsimustele on lihtne vastata, kui on olemas selge siht. Mina usun, pedagooge, kes sageli tunduvad tüütud, sest tegelikult on neil õigus. Aga samamoodi toetan ma muusikute ning teiste kunstidega tegelevate inimeste arvamust - kogemused loevad elus palju. Koolis käimine tähendab käskudele allumist, õppimist. Minu tee läheb sealt vahelt - astudes kord kindlat rada koolipingis, kuid
Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmine, et meil pole vastuseid kõigile küsimustele ja lahendusi kõigile probleemidele. See on teadmine, et me ei ole kõige targemad siin maailmas. Keegi ei ole, kuna alati on midagi juurde õppida. Seega inimene, kes ütleb, et ta teab kõike, ei tea tegelikult mitte midagi. ,,Rumal mõtleb end targaks, aga tark teab, et on rumal," nii on öelnud ka William Shakespeare. Tark inimene
on metall ja ta on kollane. 7+5=12 on aga sünteetiline otsustus kuna 7 ja 5 ühendamine võib meile anda palju võimalikke vastuseid, pole öeldud kuidas me need arvud ühendama peaks. Kogemuse teel võime veenduda, et seitsmele viis ühikut lisades saame tõepoolest arvu 12. Sünteetiline otsustus on ka lühim tee kahe punkti vahel on sirgjoon kuna sirgjoon ehk sirge kirjeldab kvaliteeti mitte pikkust. Kogemuse põhjal me avardame sirge üldmõistet, lisades et sirge võib ühtlasi olla ka lühim tee kahe punkti vahel. Kokkuvõtteks: sünteetiline tunnetus avardab ja lisab midagi uut subjekti sisule, analüütiline tunnetus lihtsalt seletab subjekti ja aitab meil subjekti mõistest paremini aru saada samas midagi mõistele lisamata. 3) Kogemusotsustused omavad objektiivset kehtivust ehk on üldkehtivad, see tähendab kõik inimesed tunnetavad mingeid objekte ühtemoodi
taval. Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume'i arvates inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi. Induktsiooniprintsiibi kriitika: Kui A ja B on esinenud koos piisav arv kordi, siis juhtub A alati siis, kui juhtub B.Induktsiooniga siirdame juba aset leidnud sündmusi puudutavad teadmised tulevikus aset leidvaele sündmustele ja avardame nii oma teadmiste välja. Sündmustes on teineteisest eraldiseisvad. Immanuel Kanti kriitiline filosoofia. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei
annaabi.ee 
