SINIVAAL SINIVAAL TUTVUSTUS Maailma suurim imetaja kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit Sinivaal on hävimisohus Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal
põhieesmärgiks. Tema suur kere töödeldi ümber rasvaks, tema kiusplaate aga kasutati korsettide valmistamiseks. 1930.-31. aasta püügihooajal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Kaasajal nende arvukus kasvab, kuigi neid on järel veel vaid 10 000. Vaalade ning teiste vaalaliste kaitsele pühendavad tänapäeval suurt tähelepanu ka maailma mõjukaimad looduskaitseorganisatsioonid. Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes. Allikad: http://www.annaabi.com/sinivaal-m43802.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sinivaal.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal bioloogia vihik.
Mõnede väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom. Sinivaal on kuni 33 meetrit pikk ja kaalub kuni 150 tonni. Isasloom on emasest tavaliselt väiksem. Suurim isend mõõdeti 1909, pikkuseks saadi 33,6 meetrit.Tema ladinakeelne nimi musculus tähendab 'lihaseline', kuid juhtumisi ka 'hiireke'.Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused.Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes.Sinivaal toitub antarktilistes vetes hiilgevähilistest (krillist), arktilistes vetes väiksematest koorikloomadest. Ta sööb ka aerjalalisi ja muud zooplanktonit. Täiskasvanud sinivaal võib süüa kuni 40 miljonit krilli päevas. Vaal toitub aladel, kus krille kõige rohkem leidub, ja sööb neid päevas kuni 3,6 tonni. Koos krilliga neelab ta kalmaare, koorikloomi ja väikseid kalu, aga sihilikult ta neid ei söö. Sinivaala päevane
Vee värvuse kirjeldamisel hoitakse aga ketas poole läbipaistvuse sügavuses. Olenevalt taeva ja pilvede peegeldumisest veepinnal on merepinna otseselt täheldatav värvus mõnevõrra hallikam nimetatud viisil määratud värvusest. Läbipaistvus isel merevees valistevaid valgustingimusi ainult ligikaudselt. Teostatud mõõtmiste kohaselt tungib läbipaistvuse sügavuseni umbes 16 % vette langevast valgusest. Läänemere vete läbipaistvus ulatub mere avaosades mõneteistkümne meetrini, lahtedes aga on plankton, mitmesugustes suspendeeritud osakeste ja huumusainete olemasolu tõttu teatud perioodidel mõned meetrid ja veeldi vähem. Läbipaistvus muutub sesoonselt, olenevalt planktoni arenemisest ja kevadiste suurvetega merrekantavate huumusainete rohkusest. Vee värvus Läänemere avaosas on roheline või sinakasroheline, lahtedes kollakasroheline, kollane, pruunikaskollane või isegi kollakaspruun.
Nitrifitseerivad bakterid on bakterite all eraldavad põhilise osa lämmastiku ringlusest. Maailma mere jaotus: 5 erinevat sügavustsooni epipelagiaal (pind-150m) samas ka eufootiline tsoon mesopelagiaal (150-1000m) batüpelagiaal (1000-4000m) abüssopelagiaal (4000-6000m) hadopelagiaal (6000m-põhi) 90% ainevaetusest leiab aset epipelagiaalis. Ülevalt alla pudenevast energiast jõuab hadopelagiaali 1-2%. 01.04 Plankton ehk ujuv hõljum Nii mere avaosades, kui ka järvedes on suur sortiment taimi ja loomi, kes on hõljuvas olekus, nad on kas passivsed või ujuvad, kuid ei suuda aktiivselt vastuvoolu ujuda. Zooplankton: Paljud planktoni hulka kuuluvad loomad liiguvad läbi veesamba üles-alla. Kindlat põhjust ei teata, kui arvatakse, et ehk on see seotud instinktiga mitte saada sööduks. Seega laskuvad nad päevaks madalamatesse veekihtidesse ja öösel tulevad ülemistesse veekihtidesse toituma. Keegi ei tea.
annaabi.ee 
