tänavatele toodud aktsioonidesse või nagu oli Joseph Beuysi ja tema radikaalidest õpilaste poolt Düsseldorfi Kunstiakadeemia hõivamine. Jürgen Habermasi ühe tuntuma artikli pealkiri on ,,Modernism lõpetamata projekt". Tundub, et paremini kui Lääne kohta kehtib see meie olukorra iseloomustamiseks. 1960. aastatel jäi meil modernistliku kunsti kogemus välja elamata ja meil on veel võimalus ,,uueks sokiks", avangardistlikuks õhinaks meid ümbritsevas väsinud postmodernistlikus maailmas. Esmalt peame lõpetama ,,modernismi projekti" ja alles siis vaatama, milliseks kujuneb modernismijärgne kunst. Läänes on 1960. aastate vihased noored mehed juba ammu klassiku 5 staatuses, meil tuleb aga alles võidelda vanade sotsialistlike retsidiividega. Esmalt on meil
kaitsmise missioon, millest tuleneb ka ta loomingu tõsidus ja eetiline pingestatus. Ta on ka erakordselt mitmekülgne, ta suudab sügavalt sisse elada ajalukku ja olevikku, linna- ja külamiljöösse ning kehastuda ümber erinevateks tegelasteks – muu hulgas esitada ka naise vaatepunkti. Traadi proosa tuumtekst on lühiromaan „Tants aurukatla ümber“, mis ilmus 1971. Jaan Undusk nimetas seda teost „külaelu ja kosmilise ringkäigu avangardistlikuks sünteesiks“ ning „avangardistliku-tartumurdeliseks Tammsaareks“. Toomas Liiv on kirjutanud romaani kohta: „Traadi jutustaja suudab esile manada selle voolamise, kordumise, kadumise ja kestmise müsteeriumi, mis võimaldab „Tantsus autukatla ümber“ näha isepärast paralleelteost „Tõele ja õigusele.““ Romaan koosneb viiest peatükist („tantsust“), iga peatükk on viljapeksupäev Aiaste talus aastatel 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Need on stseenid ühe rahva eluloost,
7 Tunnustused · 1984 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 7 http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Rannap 6 Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides. Üles on kasvanud aga Pärt Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikuks helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde.8 Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast"[1]. Kaasaegses muusikas
Peavooluteater laenas avangardismist ja nii jõudis modernism ka tavavaatajani ning mõjutas oluliselt 20. saj teatriajalugu. Modernistlik teater tähendas tehnika laiemat kasutuselevõttu; kasutati avangardistide uuendusi. II MS alguseks oli modernism domineeriv joon lääne teatrites. Reinhardt on avangardi kõige suurem populariseerija. On nähtud, et tema tööd lõid pretsedendi tulevastele kommertslavastajatele. Sürrealismi on peetud viimaseks peamiseks rahvusvaheliseks avangardistlikuks liikumiseks. Pärast I MS poliitilised pinged killustasid teatri: erinevates riikides erinevad rahvuslikud teatrid; rahvusvahelisi voole ei olnud. 30ndate majanduskriis pööras inimesed oma riigi ja rahvuse poole, pöörduti ära rahvusvahelisest areenist. Stalinism ja fasism olid välja suretanud paljud utoopiad maailma tuleviku suhtes. Valitses illusioonitus. 5) Sümbolism Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt,
annaabi.ee 
