Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi suvekursused ja Donaueschingeni festival • 1960. aastate lõpus ja 1970. alguses tekkis minimalism USA-s ning Euroopas ja Ameerikas arenes sellest postmodernism • Avangardse muusika ajalised piirid olid 1945-1970 John Cage 1912-1992 • USA helilooja, pianist ja publitsist • Üks tähtsamaid avangardismi esindajaid 20. sajandil • Õppimine Henry Cowelli ja Arnold Schönbergi k...
Ta hakkas looma ning lõhkuma piire erinevate kunstistiilide vahel. Brodovitch kandideeris konkursil, kus otsiti kõige innovatiivsemat disaini tulevase balli jaoks. Ta sai esimese koha, isegi Picassos joonistusest pääses mööda. See poster, mis esindas ideed varjata üleminekut valge ja musta värvi vahel, oli alustalaks tema karjäärile graafilise disainerina. Pärast seda tehti talle mitmeid pakkumisi disainerina, näiteks Maximillien Vox. Tema stiil lähtus avangardismist piiride lõhkumine, riskimine, vastu astumine ühiskondlikele arvamustele jne. Varsti sai ta päris tuntuks, ta disainis palju plakateid ja reklaame. Temast sai kunstiline direktor Athelia Stuudiole (Lisa 2). Temast sai üks hinnatumaitest disaineritest Pariisis, kuid väga kiirelt hakkas Pariisiseiklusjanu kunstis vaibuma ning Brodovitch pidi otsima uue töö. Selleks sai õpetaja amet Philadelpia Kunstikoolis. Sellel hetkel oli ta ainus kunstnik, kes tõi Ameerikasse modernset mõtlemist.
Blaise Cendrars oli luuletaja, kes huvitus Chagallistja kes Chagalli tõepoolest südamest armastas. Chagallist huvitusid ka paljud teised luuletajad. Niisis Chagall oli 1912. Aastaks vastu võetud moodsat kunsti harrastavate kirjanike rühmitusse, kes edaspidi aitasid kaasa tema tutvustamisele isegi sel määral, et kustniku enda pika äraoleku ajal levis tema looming ja kuulsus kasvas pidevalt. Kevadel 1914. Aastal ilmus Chagallile esimene ostja Charles Malpel, avangardismist huvitatud maakler.Charles pakkus Chagallile lepingut: igas kuus kaheksasaja viiekümne frangi eest pidi Charles saama iga kuu 7 maali. Leping kehtis ainult maikuus ja juba 15. Mail sõitis Chagall Berliini. Tagasi Venemaal Chagallis ei tärkanud armastust Berliini vastu, ta pidas sealseid neidusid raskepärasteks ja inetuteks. Chagall naases Venemaale, kus ootasid teda sündmusterohked aastad. Esimesed Vitebskis veedetud kuud möödusid rahulikult, hoolimata sosinal levivast sõnakuuldustest
Aktuaalne visuaalne info jõudis selle kaudu ka laiema publikuni. KUNST, KIRJANDUS, MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1918-1940 Enamjaolt saab eristada 20-daid ja 30-daid aastaid. Arengud olid enam-vähem samasugused kui Euroopas, ning ka tase oli jõudnud Euroopale lähemale. KUJUTAV KUNST 1920-dad: eesti kunstis domineerivad avangardistlikud kaasaegsed kunstistiilid (nt. ekspressionism, kubism). 1930-satel: pöördumine realistlikuma, rahulikuma kujutlusviisi poole, kaugenemine avangardismist. Eesti kunstlikele oli sümpaatne realistliku kunsti kaudu saavutama suurem lähedus publikuga, kuna inimesed mõistsid seda kunsti paremini. Kujutamise viis ja tehniline kvaliteet oli see, millele hakati suuremat tähelepanu pöörama. 30-datel hakkas Eesti publik käime tihedamini näitustel. Saavutati uus küpsus. See peegeldas ka üldiseid arenguid ühiskonnas. Elujärg läks paremaks ning rahulolu kasvas. Kõrgem kunstikool Pallas Tartus. Sai ka riikliku tunnustuse
Enamik voole produtseeris manifeste, esseid. Reaalne vaade teatrile, teostus jäi tihti marginaalseks või ähmaseks. Oluline eristada kirjutatud ja reaalselt laval tehtut. Lavastaja tähtsus sai määravaks. Polnud võimalik enam läbi saada lavastajata, sest lavastusest sai terviklik lavastaja looming. Näitlejad olid vaid kaastöötajad. Avangardi institutsionaliseerimine. Mõned avangardistlikud lavastajad (Meierhold ja Artaud) töötasid ka peavooluteatrites. Peavooluteater laenas avangardismist ja nii jõudis modernism ka tavavaatajani ning mõjutas oluliselt 20. saj teatriajalugu. Modernistlik teater tähendas tehnika laiemat kasutuselevõttu; kasutati avangardistide uuendusi. II MS alguseks oli modernism domineeriv joon lääne teatrites. Reinhardt on avangardi kõige suurem populariseerija. On nähtud, et tema tööd lõid pretsedendi tulevastele kommertslavastajatele. Sürrealismi on peetud viimaseks peamiseks rahvusvaheliseks avangardistlikuks liikumiseks.
annaabi.ee 
