Nõukogude avangard ja kunstirühmituste teke 1960. aastatel 1. Millised võiksid olla 4 peamist ideed, mis võtavad antud artikli kokku? 2. Miks kutsume sõjajärgset abstraktset kunsti ja pop-kunsti avangardiks? Esindab ju avangard mõtlemisviisi, mis peaks eksisteerima vaid demokraatlikus ühiskonna, kuna see eeldab kultuuriühiskonna tolerantsust. Teisalt on avangard kui uuenduse, mässu ja teisitimõtlemise pesa modernismi üks olulisemaid indikaatoreid. Oluline on käsitleda sõjajärgset kunsti kõigist modernismi kliseedest kõrvalekaldumisest hoolimata just sõjajärgse modernismi kontekstis. See avangard milllest sel juhul räägitakse onn aga teistsugune, erinev vaba ühiskonna avangardist.
Rajajaks peetakse Leninit, kuigi juba Marx ja Engels nimetasid kapitalistlikule ühiskonnale järgnevat sotsiaalse arengu etappi kommunistlikuks ühiskonnaks. On sotsialismiideoloogiast tunduvalt dogmaatilisem. Kodanluse ja töölisklassi vastuolu peetakse lepitamatuks (antagonistlik). Arvatakse et kokkulepped ja reformid ei vii kuskile. Ainuvõimalikuks lahenduseks peeti revolutsiooni. Parteid peetakse klasside (eriti töölisklassi puhul) poliitiliseks avangardiks. Kompartei ülesandeks on läbi viia revolutsioon. Kommunismi peeti ühiskonna kõrgeimaks arenguastmeks ning sinna jõuab inimkond läbi klassivõitluse, sotsialistliku revolutsiooni ja proletariaadi diktatuuri. Kommunismi esimene faas on sotsialistlik ühiskond, mille põhiprintsiibiks on igalt tema võimete kohaselt, igale tema töö järgi. Kommunistlikku ühiskonda ideaalkujul iseloomustavad järgmised tunnused: klasside puudumine, ühiskondlik
ilma vägivallata. Ta mõtete tulemus (valgustusideele toetumine) kui inimesed lähevad targemaks, läheb elu paremaks. Kuna ta oli endine sõjaväelane, siis tal oli mõiste 'avangard' peas olemas avangard kui aeglasest sõjakolonnist kiirelt ette liikuv ratsasalk, kes näitas teed ettepoole ja vaatas kus vaenlane on jne. Kandis mõiste haridusse. Ühiskond areneb kui teadlased, kunstnikud jne asuvad etteotsa ja muutuvad ühiskonna avangardiks. (kasutati ainult prantuse kontekstis, hiljem liikus mõiste ka mujale.) Avangard oli mitte niivõrd kunstivooluline vaid sotsiaalpoliitiline mõiste, kuid see andis kunstnikele võimaluse liikuda teadlustega samale pulgale. Comte positivismi rajaja. Ainuke tõsikindel asi on vahetult tajutavad faktid. Spekulatiivsetes targutustes pole tõde. Positivismi nurgakivi mis tolle aja teadlastele väga meeldis. Saint- Simon'i sekretär ja ka Comte sõber
Modernistlik e avangardne luule XX sajandil Sõna modernism võib tõlgendada mitmeti: selles võib näha kitsalt sajandi alguses briti ja ameerika kirjanduses tekkinud ja viljeldud suunda või, vastupidi, seda võib pidada ka väga laiaks nähtuseks, mis hõlmab peaaegu kogu kahekümnenda sajandi kultuuri. Sai alguse 19. saj lõpus Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad. Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Avangardiks nimetatakse pärast sümbolismiperioodi, selle sajandi alguses tekkinud kirjandus- ja kunstivoole nagu futurism (Itaalia, Venemaa), ekspressionism (Saksamaa), sürrealism (Prantsusmaa), kubism (Prantsusmaa), imazhism (Inglismaa) jt. Nende kõigi puhul oli ühiseks jooneks eelnenu eitamine, võitlus traditsiooni vastu, ning püüd luua midagi täiesti uut ja teistsugust, katsetada ja eksperimenteerida. Mõnes käsitluses peetakse ka sümbolismi modernismiks.
Adorno filosoofia läteteks on saksa idealism (Kanti ja eriti Hegeli dialektika), marksismi ning psühhoanalüüsi teooria.Adornot huvitab eeskätt regressiivsed sotsiaal psühholoogulised mähtused, kuidasehe inimtunnetus asendub steriotüüpide ja klieedega, millest omakorda johtub meid ümbritseva elu standardiseerumine.Vastandab Schönbergi ja Stravinsklit. Kaasaja muusika on Adorno arvates polariseerunud kommertsiks ja avangardiks. Avangard on kaotanud kommertsiaalsuse ja areneb oma enese sisemise loogika põhjal, mistõttu publiku huvi puudub, samal ajal kui kommerts on ohvriks toonud eesrindlikumad kompositsioonistandardid.Kommertsi monopoolne seisund on surunud radikaalse muusika isolatsiooni. Uus muusika ei ole publikule arusaadav ja ta eelistab pöörduda muusikaklassika pole. Schönberg on muusikalise avangardi esindaja, kelle kui tahes ebapopulaarne looming on teda
annaabi.ee 
