Metallilised elemendid (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S- lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-...km 10. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Kontinentaalne - ~40km. Settekivimid, basalt-gabriidsed, graniitne kiht. Kokku pandud erineva vanusega plokkidest, väga vana vanem kui ookeaniline maakoor. 11. Isostaasia mõiste ja sisu? Isostaasia astenosfääri ja temal ujuva litosfääri kivimite
elemente (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S-lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-6378km 7. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Okeaaniline maakoor moodustab ookeanide põhja ja 60% maakoorest. Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted. Põhilised elemendid selles on räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub
mistõttu arvatakse et on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. 7. Ookeaniline ja kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. ookeaniline maakoor - esineb peamiselt ookeanide all, paksus kõigib 3-10 km piires, keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist .- peal õhuke setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne (tegelikult basalt-gabroidne) kiht. Basaltses kihis eristatakse nelja väiksemat kihti: 1) padilaavad mis tekivad aluselise laava jõudmisel ookeani põhja, 2) basaltsete daikide kiht (inglise k. sheet dikes), mis jõudmata ookeani pinnale on surutud rifti alla tekkinud vertikaallõhedesse.
) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) 29. Ookeanikoore tekkimine ja ookeanikoore hävimine ookeani keskahelikes ja subduktsioonivööndites. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Hävib subduktsiooniprotsessi käigus kas mandrilise maakoore või teise ookeanikoore alla laskudes. 29. Kontinentaalse ja ookeanilise koore vanused? Ookeanilise ja kontinentaalse koore sukeldumisvõime vahevöösse? Mandriline koor ei tee läbi subduktsiooni nagu ookeaniline ja seetõttu on ka mandriline koor vanem ja paksem. Kuna kontinentaalne maakoor on ookeanilisest kergem, ei ole tal võimet subdukteeruda. 31
Tuum jaguneb välistuumaks (vedel) ja sisetuumaks (tahke). Tuum koosneb põhiliselt metallidest. 18. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ofioliitne kompleks? Ookeaniline maakoor - esineb peamiselt ookeanide all, paksus kõigib 3-10 km piires, keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist - peal õhuke setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne kiht. Basaltse kihi ehitust on uuritud nn. ofioliitsetes kivimites. Basaltses kihis eristatakse nelja väiksemat kihti: 1) padilaavad mis tekivad aluselise laava jõudmisel ookeani põhja, 2) basaltsete daikide kiht (inglise k. sheet dikes), mis jõudmata ookeani
annaabi.ee 
