kukersiit, oobolusfosforiit, PõhjaEesti lubjakivi ja dolomiit ning perspektiivne diktüoneemaargiliit. Ordoviitsiumi ladestul on oluline lakenduslik tähendus ka põhjaveevarudes seisukohtalt. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veepidemeks on alamordoviitiumi savid ja glaukoniitliivakivid. Silur Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb KeskEestis ja LääneEesti saartel. Silurijärgse kulutuse tõttu pole lademe paksus avamustel täielik. Ometi küündib paksus kuni 400m ja üle selle. Siluri ajastul oli Eesti ala merelaht ning asus akvaatori lähedal, misõttu merevesi oli soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik. Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed (kalad).
Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised sinivetikad. Siluri ladestu asub rööpselt Ordoviitsiumi ladestul ja avaneb Kesk- Eestis ning Lääne-Eesti saartel. Silurijärgse kulutuse tõttu pole lademete paksus avamustel täielik. Ometi küündib siluri karbonaatkivimite paksus kohati kuni 400 m ja üle selle (Ohesaares 436 m). Siluri ajastul (435 – 405 milj. a. t.) oli Eesti ala merelaht ning asus ekvaatori lähedal, mistõttu merevesi oli soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik (sammalloomad, mereliiliad jne.)
Ajastu vältel muutusid basseini piirjooned korduvalt. Siluri ladestu Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Laialdase levikuga on kambriumi Siluri (435-405 milj.a. tagasi) ajal kattis meie ala perikontinentaalne meri. liivakas-aleuroliitsetes kihistutes, eriti nende lasumis püriidikonkretsioonid. Setendite Silurijärgse kulutuse tõttu ei ole lademete paksus avamustel täielik. Ometigi küünib siluri aineline koostis kõneleb humiidsest kliimast, püriidi-, fosforiidi- ja glaukoniidisisaldus aga karbonaatkivimite kogupaksus meie alal kohati isegi üle 400 m (Ohesaares 436 m). normaalmerelisest soolsusest. Viimast kinnitavad ka mereliste organismide jäänused Kivimiliselt on lubjakivide kõrval ulatusliku levikuga dolomiidid ja domeriidid. savikihtides
Enamasti on looniidud tekkinud sekundaarselt inimtegevuse (raiete, karjatamise) mõjul varasemate loometsade asemele, esmatekkelisi (primaarseid) looniite leidub kõige õhema mullaga, tugevasti läbikuivavatel aladel. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann ja hobumadar, niiskemates paikades ka lubikas, vesihaljas tarn ja sinihelmikas. Looniite on karbonaatkivimite avamustel Harju lavamaal ja Viru lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Nõmmeniite leidub lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel rannavallidel ja kinnistunud luidetel. Iseloomulikud on õhukesed kuni keskmise sügavusega leetunud liivmullad. Nõmmeniidud on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, esmased nõmmeniidud on tekkinud lahtiste luidete ja liivikute taimestumisel
annaabi.ee 
