kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. 6. Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat? Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11
kontsentratsiooni korral lendub ammoniaak kuid enamasti on tulemuseks ammooniumioon. b) Nitrifikatsioon: NH4+->NO2-NO3- Toimub aeroobses keskkonnas nitrifitseerivate bakterite toimel ilma energialisata kaheetapilise protsessina. (nitritiooni moodustamine, nitraatiooni moodustamine). c) Denitrifikatsioon: C6H12O6+4NO3-6CO2+6H2O+2N2 (või N2O) 11. Mis on maastik? Inimese poolt tajutav ümbrus, mida väljendatakse näiteks sõnadega avamaastik, suletud maastik, tasane või künklik maastik, rannamaastik, jõemaastik jne. Maastikud on ka erineva looduskasutusega alad. Sarnase tekke, kuju ja koostisega alad. 12. Millega tegeleb keskkonna seire? Keskonnaseire võrdleb keskkonna seisundit enne ja pärast inimmõju avaldumist, jälgitakse perioodiliselt ja kindlat territooriumit hõlmavat keskkonnanäitajaid.
teistsugune ja vaesem. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali kohastumuste loomiseks. Liigi püsivuse tagab: populatsiooni sisene ristumine, liikidevahelised ristandid on viljatud Ristumisbarjäärid: geograafiline isolatsioon-maastikulised tõkked, inimtekkelised, avamaastik, teed, tammid Bioloogiline isol-ajaline barjäär(õitsemisaeg) Biokeemiline tõke-erinev hormonaaltasakaal. Makroevolutsioon On liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Tegurid mis mõjutasid makroevolutsiooni: Mutatsioonid, keemilised reaktsioonid, keemilised mutageenid(raskemetallid), geneetiline triiv, geenivool, looduslik valik. Makroevolutsiooni tunnused:
Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geenifondi võivad sattuda seal varem puudunud alleelid. Nt loomae rändal, eoste jm levik. Asutajaefekt- uue popul asutab mõnest suuremast popul pärit väike hulk isendeid. Geenifond oluliselt erinev 5. Võrdle geograafilist liigiteket ja sümpatrilist liigiteket. Geogr- ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geog isolatsiooni tõttu, nt mäeahelike teke. Sümpatriline- ehk sammaine liigiteke. Kui vaheldumisi nt mets ja avamaastik, võib tekkida kaks alampopul, nt niidu ja metsapopul. Vaba ristumine nende vahel aheneb. 6. Mis on bioloogiline isolatsioon? (Näited) Liigi bioloogilisi iseärasused, mis takistavad edukat ristumist teiste liikudega. On ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised. Ökol- üks kurg pesitseb avamaastikul, teine suures metsas. Takistab sugurakkude biokeem sobimatus, nt hobune ja eesel ei saa lapsi. 7. Nimeta loodusliku valiku vormid ja kirjelda neid (joonised).
2) eriolukorralise seisukorra seadus, 3) hädaolukorraks valmisoleku seadus. 9. Mis on kemikaali käsitlemine? Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? Riskipildi kujunemine avarii korral: 1) TTMA keemilised ja füüsikalised omadused, 2) avarii ulatus, 3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets), 4) ilmastik, 5) aine leviku iseärasused keskkonnas, 6) avarii toimumise aeg (talv, suvi, öö, päev). 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9). 1) lõhkained, 2) gaasid, 3) põlevvedelikud, 4) põlevad tunked kehad, 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, 6) mürgised a ja nakkusohtlikud ained, 7) radioaktiivsed ained, 8) sööbivad ained, 9) muud ohtlikud ained. 12
kunagises levikukeskmes. Levik Baltimaades •Kehv on ka olukord Euroopas, kus Lääne- Euroopast on siniraag juba taandunud ja alles on veel tuumiklevialad Ida-Euroopas ja Pürenee poolsaarel. •Talvituvad siniraod Ida- ja Kesk-Aafrikas, kuhu rändavad väikeste salkadena, läbides keskmiselt 67 km päevas. Kus võib kohata... Siniraag vajab vaheldusrikast maastikku. Pesitsemiseks sobib hõre valgusküllane mets. Eriti hästi kuivad männikud. Saagi püüdmiseks aga valgusküllane avamaastik (puisniidud, jõeluhad ja avamaastikest ümbritsetud salud). Eestis on asunud elama kultuurmaastikule, kus on talle nii toitu kui ka pesitsusvõimalusi. Eluviis Võib elada kuni 9 aastaseks. Siniraag on „jälgi ja haara“ tüüpi röövtoiduline lind. Ta istub 3-6m kõrgusel vaatluskohal, kust jälgib allpool nähtavale ilmuvaid saakloomi. Jälgimiskohaks sobivad telefoni- ja elektritraadid ning – postid, aga ka põõsaladvad. Nähes saaki, sööstab maha seda haarama. Mõnikord
*keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9. Mis on kemikaali käitlemine Kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TIMA-ga? 1) keemilistest/füüsikalistest omadustest 2) avarii/lekke ulatus (kogu, hoiutingimus jne) 3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets) 4) ilmastik (tuule kiirus, temperatuur, õhu vert. Püsivus jne) 5. aine leviku iseärasused keskkonnas, sealhulgas aine auru tihedus õhu suhtes 6) avarii toimumise aeg (talvel-suvel, päeval-öösel) 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1. lõhkeained; 2. gaasid; 3. põlevvedelikud; 4. põlevad tahked kehad; 5. oksüdeerivad ained+orgaanilised peroksiidid; 6. mürgised ained+mitteohtlikud; 7. radioaktiivsed materjalid; 8. sööbivad ained; 9
Eesti Loomastik Üldiselt Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariik Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist
*keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9. Mis on kemikaali käitlemine Kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TIMA-ga? 1) keemilistest/füüsikalistest omadustest 2) avarii/lekke ulatus (kogu, hoiutingimus jne) 3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets) 4) ilmastik (tuule kiirus, temperatuur, õhu vert. Püsivus jne) 5. aine leviku iseärasused keskkonnas, sealhulgas aine auru tihedus õhu suhtes 6) avarii toimumise aeg (talvel-suvel, päeval-öösel) 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1. lõhkeained; 2. gaasid; 3. põlevvedelikud; 4. põlevad tahked kehad; 5. oksüdeerivad ained+orgaanilised peroksiidid; 6. mürgised ained+mitteohtlikud; 7. radioaktiivsed materjalid; 8. sööbivad ained; 9
.................4 3. Kokkuvõte..........................................................................................................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi
füüsikalised ja keemilised omadused lisateave terviserisk keskkonnarisk jäätmekäitluse viis veonõuded (nr. 1203 on bensiin) teave kemikaali kohta muu teave (kasutuseesmärk) 10. TTMA (tugevatoimelised mürkained) keemilsed ja füüsikalised omadused Avarii (lekke) ulatus ( kogus, hoiutingimused jne) Ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets,avamaastik) Ilmastik (tuule kiirus,temperatuur, õhu vertikaalne püsivus jne) Aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes Avarii toimumise aeg ( talvel, suvel, öösel , peval) 11 1. Lõhkeained 2. Gaasid 3. Põlevvedelikd 4. Põlevad tahked kehad 5. Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6. Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7. Radioaktiivsed ained 8. Sööbivad ained 9
86. gaasid 87. põlevvedelikud 88. põlevad tahked kehad 89. oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 90. mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 91. radioaktiivsed ained 92. sööbivad ained 93. muud ohtlikud ained või materjalid RT nr.35m 2002, s.484 Riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 94. TTMA keemilised ja füüsikalised omadused 95. avarii (lekke) ulatus (kogus, hoiutingimused jne) 96. ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets, avamaastik) 97. ilmastik (tuule kiirus, t0, õhu vertikaalne püsivus jne) 98. aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes 99. avarii toimumise aeg (talvel, suvel, öösel, päeval) AR = h*K Inversioon on nähtus, kus tuulekiirus on 1-4 m/s, maapinna lähedal temperatuur madalam kui kõrgemal. Esineb hommikul. Isotermia temperatuur on ühtlane, tuulekiirus 1-10 m/s. Esineb keskpäeval, öösel
Populatsoonilained isendite arvukuse perioodiline muutus ajas. Reeglina tingitud klimaatilisest efektist. Mõju kas otsene või vahendatud Isolaat isendite rühm, mis teatud põhjustel eksisteerib väljaspool levilat. Isolaadid jagatakse: 1) Geograafilised: a. ületamatud geograafilised tõkked (sügavad jõed, kõrgmäestikud b. Väga suure pindalaga levila (tuhandetes ruutkilomeetrites) c. Levila mustriline liigendatus (levila, milles vaheldub avamaastik või tihe maastik 2) Bioloogiline: a. Isendite väljaränne b. Isendite erinev tegutsemisaktiivsus c. Sünnikoha truuduse-efekt paljunemiseks pöörduvad isendid tagasi kohta, kus ise kunagi arenesid (lõhilased lõhe ja meriforell). Tagajärjeks geneetiline isolaat 3) Antropogeenne: a. Ulatuslik tehiskeskkond, mis isoleerib looduslikke liike (suurlinnaparkides elutsevad loomad) b
annaabi.ee 
