on tänapäeval raske otsustada. Arheoloog Priit Ligi on väitnud, et hiljemalt alates nooremast pronksiajast võib Eestis rääkida suhteliselt arenenud võimusuhetega ühiskondlikust korraldusest. Kuna umbes samal ajal võeti eesti keeles kasutusele ,,Kuningas", siis võib arvata, et tollaseid pealikke nimetati kuningateks ning oma tänapäevase sisu sai see hoopis hiljem. Eelrooma rauaaegse asustuse olemasolu üle võime otsustada peamiselt kivikalmete järgi, kuna avaasulaid sellest perioodist praktiliselt kaevatud ei ole. See võib olla tingitud ekstensiivsest põlluharimisest. Kindlustatud asulate uurimine sai alguse Asvast Lõuna-Saaremaalt, mispärast on taoliste asulate kultuuri nimetatud vahel Asva kultuuriks. Kokku on seda muistist läbi kaevatud umbes kuuendik. Leitud on enam kui 32 000 savinõukildu. Mis puutub surnutele kalmesse kaasa antud panustesse, siis mandriga võrreldes ilmnevad Eesti saarte leiumaterjalis teatud erinevus
Üksiktaluline asustus valitses praegustel andmetel siiski pronksi- ja eelrooma rauaaegsel Ojamaal, kus see püsis kuni uusajani. Väkra asustusüksus Lõuna-Saaremaal Asustusest pronksi- ja eelrooma rauaaegses Eestis annavad tunnistust peamiselt kivikalmed, kuna avaasulaid kaevatud ei ole. Arvatakse, et ainult eliit või vähemalt maaomanikud maeti kivikalmetesse, samas kui osa inimesi, need, kes olid sõltuvuses kellestki teisest, maeti kusagile mujale. Asustusarheoloogias kasutatakse Põhjamaades ning ka Eestis laialdaselt 17. sajandist pärit nn kadastriplaane, mis tavaliselt on mõõdus 1:9500/9000. Rootsi inimgeograaf Sven-Olaf Lindquist on näidanud, et 17. sajandi kaartidel ning sageli ka veel tänapäevasel
taradesse. Tuleb ka põletusmatust. Ühiskonnas toimusid muutused, tekkis uus eliit, kes võis olla seotud raua tootmisega. Varased tarandkalmed on levinud vaid rannikuvööndis, see viitab, et rahvast on tulnud ka väljaspoolt või siis on rannikuinimesed Skandinaaviast kombed üle võtnud. Põldude jäänused muutuvad samuti väga korrapäraseks. On kasutatud ka mingit mõõduühikut. Neid nim keldi põldudeks. Põllulapid olid väikesed. Viljast võidi ka õlu teha. Oli avaasulaid ja asulaid, mis asusid järsu künka peal (hilisemal ajal oli seal linnus). Neis mäepealsetes asulates on kultuurikiht väga õhuke. Ringvallid võisid olla rituaalide läbiviimise paigad, võisid olla Kaali valli eeskujul tehtud. Teine koht on Pidula ringvall. Ajavahetuse alguses oli ka palju mõõku kalmetes, mis pärinesid La-Tene kultuurist. Eelroom rauaaja juures on oluline, et lõpusajanditel õpiti ise rauda tootma. Järgmisel perioodil viib see meid õitsva kultuuri tekkimisele. 12
........................................................................................83 Hilary Karu 3 D 11 EESTI AJALUGU Munga tänav Tartus vana klooster Tartus Uurimustöö: 3.november ajalooringis eesti üks tuntuimaid suguvõsa uurijaid, annab näpunäiteid. Kavastu Meierei?! Viira hõbedast kaelavõru Piirkonna aindas avaasulaid, üks oli Kärsa. EESTI MUINASAEG PT. 1 Periodiseering Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg (jääaeg) Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg u 9000 5000 eKr Neoliitikum e. Noorem kiviaeg u 5000 1800 eKr Pronksiaeg Vanem u 1800 1100 eKr Noorem u 1100 500 eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr 50 pKr Rooma rauaaeg u 50 450 Keskmine u 450 800
annaabi.ee 
