Mobiiltelefonid läbi aegade Autor: Kaarel Vandler 11B. klass Sisukord 1. Esimesed mobiilsed telefonid 2. Esimesed autotelefonid 3. Esimesed kaasaskantavad mobiilid 4. Mobiilside areng Eestis 5. Huvitavad telefonid Esimesed mobiilsed telefonid · Esimeste mobiilsete telefonide arendamine algas 1940-te aastate lõpus. · Telefonid ei olnud küll just mobiilsed (kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid
See mobiiltelefon, mis sai tuntuks nime all Motorola DynaTAC, kaalus umbes 1 kg. M.Cooper olevat öelnud, et mobiiltelefoni aku pidas vastu küll vaid paarkümmend minutit, aga see ei olnud just suur probleem, sest keegi ei jõudnud telefoni niigi kaua kõrva ääres hoida. 1981. aastal võeti kasutusele Skandinaavias NMT, ehk esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk maailmas ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid. Selle idee isaks oli Östen Mäkitalo, kes hakkas ideed genereerima juba 1966. aastal. On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas ,,transporditavad" mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega. 1993. aastal avatakse Tallinnas esimesed tugijaamad, esialgu Soome GSM-võrgu (TELE) laiendusena
septembril). Samal aastal avatakse NMT siiski ka Taanis, Norras, Soomes ja Rootsis. NMT oli esimene nn rändlust (roaming) võimaldav mobiilivõrk, selle vaimseks isaks on ilmselt Östen Mäkitalo, kes hakkas süsteemi ideed arendama juba 1966. aastal. 5 1981. aastal võeti kasutusele Skandinaavias NMT, ehk esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk maailmas ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid. Selle idee isaks oli Östen Mäkitalo. On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas ,,transporditavad" mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega. 1982. Euroopa konverents koostab spetsiaalse mobiilside töörühma nimega Groupe Special
aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT) (Kärdi2006). 1.1 Mobiilside areng 1963. aastal töötati välja raadiotelefon, millele 1965. aastal järgnesid andmesidemodemid ammu enne seda, kui avalikkus sellistest asjadest üldse kuulnudki oli. Skandinaavias võeti 1981. aastal kasutusele NMT esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav mobiiltelefonivõrk maailmas ning Nokia valmistas selle jaoks esimesed autotelefonid. On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas ,,transporditavad" mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega. (Nokia2006) Näiteks: aasta 1984- Maailma esimene kantav NMT-autotelefon Nokia Talkman, aasta 1992- Nokia 1011 esimene digitaalne kaasaskantav telefon GSM-võrkudes kasutamiseks
ons Evolution System 1G-NMT (AMPS) – levib kaugele o Ei ole kaugusepiirangut o Esimene täisautomaatne analoogmobiilside o Alates 1981 o Eesti lõpetas tegevuse 2000. Rahalistel põhjustel. GSMis kasutati sama sagedust. o Töösagedused 450MHz ja 900 MHz o Kanali ribalaius 25kHz o Kärje raadius 2-30 km o Kiirgusvõimus 1W, autotelefonid kuni 15W (piiratud aku vastupidavusega) o Modulatsioon: FM, FFSK kuni 1200 bit/s o Kõned olid vabalt pealtkuulatavad 2G GSM – ajapõhine juurdepääsuviis, kiirust oli palju, probleemiks kuidas kiirust kätte saada. o Täisdigitaalne mobiilside o Alates juunist 1991 Soomes o Töösagedused (FDMA) 900 ja 1800 MHz o Kõige rohkemate kasutajatega lahendus o Ribalaius 200kHz
annaabi.ee 
