Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe. Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus. Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel. SAKSAMAA G. E. Lessing J. G. Herder J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2. Kunstniku taotlus on ainult eneseteostus, mis allub esteetilistele kriteeriumitele. 3. Kultuur ja kunst valgustavad inimest paremini, kui abstraktsed ideed ja teadmised. 4. Valgustus on valgustamine, terve mõistuse või teaduse, kultuuri ja jumaluse kaudu, tõest osasaamine. 5. Hädade põhjus on väär ühiskonna korraldus. Valgustatud saamiseks on vaja suunajat, juhendajat ja selleks võib saada nii pühak, maag, žarlatan, kunstnik, kirjanik.
nende negatiivne mõju? ä positiivne on, et iga ühiskond ei pea tingimata leiutama oma mehhaanilist ja ühiskondlikku jalgratast sest teised võivad tutvustada oma saavutusi ja aidata vajadusel midagi üle võtta. Samas aga negatiivne on et võidakse sel viisil laenata ideid ja praktikat mis ei pruugi mujal toimida või mille ülevõtmiseks on tarvis teatud olulisi eeltingimusi. Ptk 10. Loomulikust ja ebaloomulikust autoritaarsusest … • Millise sisu anna autor sõnale „loomulikus“? Mis allikaist see tuleneb? Mida arvaksid neist arutlustest nn loomuõiguslased? Oleksid nõus? (Rousseau?) Autor kirjutab, et kui vaadata enamiku talletatud ajalooga ühiskondi, näeme, et see on paika pidanud terve inimtsivilisatsiooni jooksul ja mõnel juhul ka tänapäeval. Ehk siis autoritarism oli ammusest ajast olnud
vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast. Kõige mõjusam taktika probleemidega võitemiseks lapsevanemana oleks koostöö. Selle taktikaga välditakse liigset autoritaarsusest või liigset järelandlikkusest tulevaid tagasilööke. Koostöö saavutamiseks tuleb mõelda lapsevanema poolt kasutatava kasvatusstiili ja nende tulemuste üle (Davis, Fanning & McKay, 2000, 235-242.) Lapsevanemate kasvatusstiilid ja nendest tingitud käitumismudeleid: · Autoritaarsed vanemad (autoritaarne kasvatusstiil) ranged, hindavad oma lastes sõnakuulelikkust. Kasutavad karistusi, on jäigad ja järeleandmatud. Selliste vanemate
54. Abivajajat nägevad inimesed lähevad abivajajale kõige tõenäolisemalt appi siis, kui (a) läheduses viibib ka teisi inimesi (b) kui abivajaja on verine (c) kui läheduses ei viibi teisi inimesi (d) kui abivajav ja teda rünnatud inimene on omavahel tuttavad 55. See, kellest saab püsiv liider, sõltub eelkõige (a) vastava isiku karismaatilisusets (b) vastava isiku autoritaarsusest (c) vastava isiku konformsusest võrreldes teiste grupikiilmetega (d) vastava isiku eelduste vastavusest grupi ülesannete tüübile 56. Süüvõimelise isiku tahtel kui tahtlusel on järgmised põhikomponendid (a) voluntatiivne, kognitiivne (b) intellektuaalne, emotsionaalne (c) eelteadvuslik, intuitiivne (d) tahteline, tahtlik 57. Geenide mõju väljendub käitumises (a) alati täiesti automaatselt
vaimsest tasemest, ning sügavat teadmatust sellest, mida ärajäänud stimuleerimine ja võimalus oma olukorda mõjutada tähendavad inimese arenemise ning füüsilise ja psüühilise heaolu jaoks. (Margareta Schang, psühholoog) (samas, 23) M. Pandis väitis juba 2001, et ajaloo vältel on suhtumine teistsugustesse, erilistesse, erivajadusega inimestesse liikunud kahe äärmuse vahel: hävitada või jumalikustada. Mõlemad baseeruvad teadmatusel ja hirmul. Mõlemad lähtuvad autoritaarsusest ja viivad totalitarismi ning süsteemi enesehävitamiseni. Mida demokraatlikum on süsteem ja mida rohkem on informatsiooni, teadmisi, seda enam aktsepteeritakse ja väärtustatakse individuaalsust, erilisust, erivajadusi ning kasvab tolerantsus erinevuste suhtes. Niisiis on suhtumine erivajadustesse demokraatia ja tolerantsi indikaator ühiskonnas (viidanud Sats, 2004). Eesti, niisama kui teistegi Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikide puhul, tuleb arvestada, et
annaabi.ee 
