hallutsinatsioonidega. Koos Paul Éluard'iga kirjutatud ,,Patuta eostamine" (,,L'Immaculée Conception") püüdis verbaalselt edasi anda erinevate vaimuhaiguste olemust. ,,Suhtlevad nõud" (,,Les Vases communicants," 1932) ja ,,Hullumeelne armastus" (,,L'Amour fou," 1937) kompavad piire unenäo ja ärkveloleku vahel. Samal ajal kirjutas Breton palju sürrealismi puutuvat esseistikat ja kriitikat, mis oma vastuvaidlemist mittekannatavas autoritaarsuses jättis mulje, nagu oleks ainult Bretonil õigus määratleda, mis täpselt on sürrealism ja mis mitte. 1930. aastatel püüdis Breton sürrealistide liikumist poliitiliselt angazeerida, kui tema ise ja mitmed teised väljapaistvad sürrealistid ühinesid Kommunistliku Parteiga. Selle tõttu tekkisid Bretonil teravad konfliktid liikumise antiautoritaarse, algusaegade nihilismile ja anarhismile truuks jääva tiivaga (sinna kuulus m. h. Salvador Dalí). Bretoni teine
lahenduse läbisurumine. Siis räägib peamiselt tema ise ja ka protseduurireeglid on sellised, mis võimaldavad koosolekut juhtida temale sobivas suunas. Jan Andresoo räägib oma kogemustest, kuidas paar-kolm juhtfiguuri olid otsuse tegelikult juba enne valmis mõelnud ja siis mängisid koosolekut. Ta nõustub Tarmo Salumaaga, et sel juhul osalejad pettuvad koosistumises ja leiavad, et juht raiskas vaid nende aega. Andresoo tunnistab, et tedagi on süüdistatud liigses autoritaarsuses, aga ta leiab, et oluline on siiski koosoleku eesmärgi saavutamine. "Kui probleem sai lahenduse, siis mind ei huvita kellegi kurtmine, et ma laialivalguva jutu liiga karmikäeliselt katkestasin," on mees enesekindel. EMT kvaliteedijuht Hillar Kroon on samal arvamusel, kuid tema meelest ei saa inimestele emotsioone siiski päris keelata. "Igaühte ei tohigi katkestada, kõik sõltub ikkagi olukorrast!" Kõik töötavad kaasa
sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fasismi propageerimises. Autoritaarsus rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid nad võitnud ka Riigikogu ja riigivanema valimised (riigivanema kandidaatidele allkirjade
sotsialistidest võimlemisrühmade vahel. Ajakirjandus – hakkab muutuma natside moodi, et Saksamaal ka kähmlused samasugused. Liikumise pooldajaid leidus küll kõigis rahvakihtides, kuid eelkõige oli see linlaste ja noorema põlvkonna liikumine. Palju ka maj. kriisi all kannatanuid seal. Oli kommunismivastane paremäärmuslik liikumine. Viha parlamentaarse demokraatia vastu. 1932-1933 muutus pol. massiliikumiseks, suurem populaarsus kui ühelgi erakonnal. Vastased süüdistasid neid autoritaarsuses, diktatuuripüüdes ja koguni fašismi propageerimises. Autoritaarsus – rahvusühtsus ja juhikultus, Itaaliat eeskujuks. Väline sümboolika: must-valged lipud, mustad baretid, must-valged käesidemed, oma tervitusviis ja hümn. Märtsis 1933 pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised. Aastavahetusel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel võitsid ülekaalukalt vapsid ning ilmselt oleksid nad võitnud ka Riigikogu ja riigivanema valimised (riigivanema kandidaatidele allkirjade