dimensiooni ellujäämine versus eneseväljendus ning traditsioonilisus versus ilmalikkus-ratsionaalsus. Kultuurides, mis rõhutavad ellujäämisega seotud väärtusi, on suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase. Inimeste tervis on halvem, teiste gruppide suhtes ollakse vähem tolerantsed, ei usaldata üksteist, valitseb sooline ebavõrdsus, rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu. Traditsioonilisi väärtusi hindavates kultuurides rõhutatakse religiooni (ka isamaa ja perekonna) tähtsust, usutakse, et on olemas absoluutne hea ja halb, individualistlike püüdluste asemel peetakse oluliseks grupile ja autoriteedile allumist. Pea kõikides industriaalühiskondades on väärtused nihkunud traditsioonilisuse rõhutamiselt ilmalik- ratsionaalsuse suunas. Kui ühiskond on lõpetanud industrialiseerumise ning muutub
valitsusvormile. Suremuse vähenemist on vaja demokraatiaks, kuid kuna inimesi on rohkem, siis see on halb autokraatlikule valitsusele, see muudab naiste elu, viib ühiskonna vananemiseni. Mida vanemad on elanikud, seda rohkem püüeldakse demokraatlike ühiskonnavormide poole, vaidlustatakse autoritaarne valitsusvorm. Kui on saadud demokraatlikuks ja on noor elanikkond, siis on võimalus suurem, et minnakse tagasi autoritaarsesse ühiskonda. Demograafiline üleminek ei garanteeri demokraatiat, kuid aitab kaasa selle vastupidamisele. Demokraatia ei tule nt poliitilise elu tõttu selles riigis. Tähtsad ka haridus, SKT jne. 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) Esimesed valimised toimusid Asutavasse Kogusse 1919 ja 1920 võeti vastu esimene põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada
demokraatlik nagu arvatakse et oleme (riigiisade arust); eesti probleem demokraatia mõttes on poliitiline osalus; meie valimisosalus on väga väike. Poliitilised ideoloogiad · Konservatism- stabiilsus · Liberalism- abadus · Kommunism ja sotsialism- võrdsus · Natsionalism- rahvus · Fasism-rass+rahvus+juht · Rohelised-loodus · Feminism- naiste vabadus · Anarhism- riigi kaotamine Poliitiline spektrum Eesti kuulub parempoolsesse autoritaarsesse,mitte parempoolsesse liberaalsesse lahtrisse. Praktikas polegi ühtegi poliitikut kes oleks kuulunud parempoolsesse liberaalsesse lahtrisse sinna on kuulunud vaid teoreetikud. SOTSIOLOOGIA JA MAJANDUS Majanduse kolm aspekti · Majandus on tootmine, elatusvahendite hankimine · Jagamine: jaotamine ja vahetamine inimeste vahel · toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine Majandustüübid Kaupade tootmise ja jaotamise järgi Vahetusmajandus: · Traditsioonilises ühiskonnas
teatas Päts, et temal on valitsus koos, taas tegemist usaldusvalitsusega. Nüüd Pätsi V valitsus paistis selle poolest, et peale Pätsi enda olid kõik teised ENDISED erakondlased (varem olid kuulunud, aga nüüd enam ei kuulunud). Pätsi V valitsust saaks nüüd tõesti käsitleda kui erapooletut valitsust - pidi vastu maini 1938 - peaaegu 5 aastat. Tulenes üleminekust autoritaarsesse ajajärkku. Parlamandi fraktsioonide lagunemine näitasid, et erakondade sees on olemas kasvav rahulolematus ja valitsuskriiside sagenemine näitas, et tegemist on tõepoolest sisepoliitilise kriisiga. Aga Suurel kriisil ka kolmas osis: põhiseaduse kriis. Kui majanduskriis oli tekkinud Eestist väljaspool ja selle vastu polnud võimalik midagi ette võtta, siis põhiseaduslik oli vähemalt osaliselt küll pseudokriis - esile kutsutud nende poliitiliste rühmituste
annaabi.ee 
