kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga. Sellega seoses hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust: suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Peagi laienes tsensuur ka teistele elualadele mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus ja asendati need teistsuguste ühingutega- Isamaaliidu ja kutsekodadega. Isamaaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks.
12.Millal toimus riigipööre? Miks toimus? Mis juhtus? Riigipööre toimus aastal 1934, 12. märtsil. Kuulutati välja kaitseseisukord, lükati edasi valimised, suleti vabadusõjasalte organisatsioonid, vangistati mitusada vabadussõjalast, keelati poliitilised koosolekud. Saadeti laiali riigikogu, erakondade tegevus lõpetati, tuli ainupartei(Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele, tähtsamatele organisatsioonidele(kool; ülikool) kehtestati kontroll, demokraatlik riigikord asendus autoritaarsega 13.Millised olid vaikiva ajastu iseloomulikud jooned, põhiseadusega toimunud muutused.?Iseloomulikud jooned olid: Kuulutati välja kaitseseisukord, riigikogu saadeti laiali, jälgiti ajalehti ja ajakirju(tsensuur), kontroll tähtsate asutuste üle ,demokraatlik riigikord asendus autoritaarsega. Loodi presidendi ametikoht, kellel oli õigus tühistada seadusi ja saata riigikogu laiali. Presidendiks sai Päts 14.Mis on maareform
· Algul olid Laidoner ja Päts võimu kasutamisel ettevaatlikud. Otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. · Kaitseolukorda pikendati, lükati edasi riigivanema ja parlamendi valimised · 2.oktoober 1934 söandas riigikogu valitsuse tegevust arvustada Âistungjärk lõpetati ja parlament seati nn vaikivasse olekusse (saadikutel ei lubatud enam kokku tulla) · Demokraatlik riigikorraldus hakkas autoritaarsega asenduma · Detsembris 1934 piirati sõnavabadust ning veidi hiljem suruti maha opositsiooniline Maaleht, peagi laienes ajakirjandusele kehtestatud kontroll ka teistele eluvaldkondadele · Märts 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus · 8.detsember valmistasid vabadussõjalased ette relvastatud riigipööret kuid ebaõnnestunult · Et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida kutsusid riigijuhid 1937.a kokku
Natside eluruumi laiendamise idee. NSVL tahtis olla impeerium maailmarevolutsioon 1.detsember 1924 kommunistide ülestõus, mis ei läinud läbi (film ,,Detsembrikuumus") üritas Eestit enda mõju alla saada, et n-ö kaitsta teda saksamaa eest 1930 tegi mittekallaletungi lepingu 1938 kuulutas Eesti ennast erapooletuks, sest 1) keegi ei toetanud Eestit 2) ta oli autoritaarne riik ja demokraatlikud riigid ei tahtnud ennast siduda autoritaarsega. 20. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng 1925 loodi Kultuurkapital ehk KULKA  kultuuri finantseeriv asutus. (toetused ja stipendiumid) 1925 anti välja ka Kultuurautonoomia seadus  vähemusrahvastel oli õigus ise oma kultuurielu korraldada. (vähemusrahvus ehk 3000 inimest) seda kasutasid reaalselt ära ka juudid ja baltisakslased. Kogu haridussüsteem muutus eesti keelseks. (ennem oli vene keeles)
Presidentaalne Vabariik. Valimisõigust oli kitsendatud (22. eluaastast). Kadus ka rahvaalgatuse õigus. Hakkas kehtima 1938. Hakati rääkima, et Eestis on juhitav demokraatia. Tuli ka kokku uus RK ja 1938 toimusid presidendi valimised. Kuigi valimised pidid toimuma rahva poolt, see nii päris ei olnud, kuna esitati vaid üks kanditaat. KONSTATIN PÄTS. Seega otsustati, et valivad hoopiski... Riigi roll majanduses suurenes (ka kontroll). Tegemist ikkagi autoritaarsega. Riigi ettevõtetele pöörati suuremat tähelepanu, nendes, kus riigil oli osa suurendati seda osalust. Seega hakati ka suuremat tähelepanu pöörama tööstuse arendamisele, kuigi enne oli tähtsam põllumajandus. Kaks välispoliitilist ohtu: NSV ja Saksamaa. Kuna meil siin demokraatiat polnud siis Euroopa toetus vähenes. 7.05.09 1934. aastal õnnestus sõlmida 3 Balti riigi vahel Balti Kolmikliit (Ee, Lä, Le). Kujutas
ettevaatlikud,otsustavat tegevust alustati alles hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks Karl Einburd.Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimise. 2. oktoobril 1934 kuulutati istungijärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Need olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarsega resiimiga.Vaikiva oleku peamiseks paheks võib pidada rahva ja valitsuse kaugenemist ning inimeste teadlikku eemaletõrjumist poliitiliste otsuste langetamisest. · Autoritaarne Eesti: Detsembris 1934 ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Peagi laienes ajakirjanduse üle kehtestatud kontroll ka teistele elualadele: ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile jne
annaabi.ee 
