analüüsi nurgakivi juurde tolleaegne poliitiline kontekst. Hutton kirjeldab põhjalikult ja detailselt tolleaegse Prantsusmaaa poliitilist olukorda, võimuvõitlust monarhistide ja vabariiklaste vahel. Ta selgitab, et kuigi ametlikult olid võimul vabariiklased, oli tegu siiski näitemänguga hoidmaks ära uusi konflikte uue monarhi võimu kindlustamiseni, kelleks sai Marshal MacMahon. Ka Manet’ autoripositsiooni tõlgendab Hutton läbi kunstniku poliitilise orientatsiooni. Ta teeb järelduse, et Manet’ teos kujutab allegooriliselt monarhistide võltsmoraali ja nende läbikukkumist poliitilises võitluses. Manet’ maalil kujutatud kõrgem kodanlik klass ei toetanud monarhide võimulejäämist ning siit ka seos matusetalitusega teos kujutab ühe poliitilise režiimi lõppu.
millise sõnumiga mingi teos loodi. · Ajaloo ja kunsti integreerimine kuidas kujutatakse ajaloosündmusi, miks on vaja kujutada ajaloosündmusi. · Dokumentaalsuse ja fiktsiooni (lavastuse, fantaasia) eristamine. · Eetika ja moraali piirid ühiskonnas ja kunstis oluline mõistmaks, et kujutada võib nii positiivses kui negatiivses võtmes; filosoofiliste ideaalide seadmine, normides kahtlemine kui normaalne elu mõtestamise protsess. · Autoripositsiooni tajumine mida tahtis autor öelda, mis põhjusel, millised olid tema seosed kujutatava sündmuse, inimese, kunstistiiliga. · Representatsioonide paljusus ühte mõtet võib esitada mitmel eri moel, samas iga kujutis käsitleb teemat erineva nurga alt. Metoodilised soovitused Kunstiteose analüüsi võib kasutada nii iseseisva, häälestus- kui kinnistava ülesandena. Diskussioon võib lähtuda eelnevalt püstitatud küsimusest, mis võib olla nii teose sisu kui
Banaalsus, Identiteet kui Vanad ideed, üleolek, müüt- enam ei iroonia, sihitu otsitud oma mänglevus nautleja, identiteeti ebamäärane Postmodernism on 20 saj lõpupoolne indiviidikeskne kunsti-, kirjandus- ja arhitektuurivool, mis on välja arenenud modernismist ning keskendub maailma olemusele.k 1.Stiilide ja kujundite paljusus, iroonia, Autoripositsiooni teisenemine (autori kadumine ) Intertekstuaalsus, fragmentaarsus, eklektika, Autori osalemine teose tegelasena, Postmodenistlik kirjanik saab kirjutada ainult iroonilises võtmes 2. Linda Hutcheon peab paroodiat “postmodernismi perfektseks vormiks” (Hutcheon 2000: 11). Lisaks näeb Hutcheon postmodernismi ühe iseloomus- tavama joonena “ajaloolist metafiktsiooni” 3. Fredric Jamesoni meelest on postmodernismile omane pastišš. Pastišš on “tühi, ükskõikne
Vaba euroopas, kus Hirv 80ndate lõpul mõnda aega töötab. Sel ajal emigreerub ta ka välismaale ja jääb pikemalt elama Euroopasse. Hirve puhul on vägagai oluline tema kultuuriline päritolu või näiteks ka perekondlikud taustad. Tema vanemad kuuluvad Tartu kunstiintelligentsi hulka, kes käib läbi kõikide oluliste kirjanike, tõlkijate jt vaimuinimestega. Teatud mõttes tema loomingut ja autoripositsiooni kirjeldades peaks arvestama seda, et tema puhul kulgeb traditsiooniside varasema eesti kirjanudsega, muuhulgas ka arbujaliku traditsiooniga jne. See on see taust, mis kindlasti on Hirve luuletuste vormi kui sisu kui maailmavaadet mõjutanud. Pannes siia kõrvale Kivisildniku, siis seal on näha hoopis muu taust, mis võtab omaks märgatavalt uuema kunstitraditsiooni, kus pole mingit intiimsemat kokkupuudeta varasema eesti traditsiooniga.
Aga vabaabielu? Mis on vabaabielu? Kas siin kehtib see paragrahv? Miks ei kehti? Abielu on institutsioon, riik annab talle oma õnnistuse. Sotsiaalset tunnustust siis ei ole, siis ei ole ka selle võrdõiguslikkuse jaoks üksust. · Autor § 39. Kes on autor? See, kes midagi loob. Kui keegi ostab teiselt autoriõigused? See ei kaitse materiaalseid õigusi, see kaitseb immateriaalseid õigusi ja seetõttu kaitseb loomingu loojat ja tema mittevaralist positsiooni, tema autoripositsiooni. Seda kaitset ei saa edasi müüa. · Vähemusrahvus § 50 d.i..c. Algus ja lõpp Millal algab ja millal lõppeb põhiõiguste kandmine? Kandjaks on sündinud inimene, kui isik on ilmale tulnud, siis ta on põhiõiguste kandja. Kas idulane ja vililane on ka põhiõiguste kandjad? Mida see siis tähendaks? Kes esindavad seda sündimata elu? Vanemad. Kes ähvradab seda elu? Ema. Isa saab keelata teha emal aborti. Jõuame piirini, kui õigus lõpeb ja