Walt Whitman (1819 1892) Walt Whitmanni on peetud ameerika kirjanduse suurimaks looduslikuks andeks. Ta ei omandanud haridust koolis, vaid haris end ise iseõppimise teel. 1855 a. avaldas ta autorinimeta, enda loodud ,,Rohulehed", mis koosnes ainult 12 luuletusest ja poeemist. Raamat äratas suurt huvi! Edaspidistes loomingutes avaldas Whitman sama pealkirja all ,,Rohulehed" mitu väljaannet, lisades vaid uusi tsükleid. ,,Rohelehtede" 9 väljaanne sisaldab ligikaudu 400 luuletust. Whitman uskus elu bioloogilis matriaalsesse ühtsusesse, käsitades ka inimest kui looduse osa.
Metsakalmistule. Teosed ja looming Koidula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kuntslikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletustes väljenduv ehe isiklik tunne. Ühtekokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust. Temalt eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino-lilled" ja ,,Emmajöe Öpik" sisaldavad neist ainult väikest osa. Mõlemad raamatud on ilma autorinimeta. ,,Vainulilled" (1866) Sellest raamatust on pärit näiteks ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas..."), ,,Sügismõtted" (,,Juba kase ladvalt lehed langevad...") ja ,, Kaugelt koju tulles". Peamiselt sisaldab raamat saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletusi loodusest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe Ööbik I" (1867) See kogu pani aluse Koidula tuntusele. Raamtu kaanel on ilmumis aasta 1866. Nimelt trükiti kaas juba valmis, ent raamat ilmus siiski alles 1867. aasta suvel
Nime Koidula andis Lydiale Jakobson 1867.aastal,kui ta avaldas Lydia luuletusi oma koolilugemikus,kust sai alguse Koidula tuntus. Koidula põrm puhkab nüüd Tallinna Metsakalmistul. Looming. Luulelooming. Koidula kirjutas luuletusi,jutte ja näidendeid.loomingu kõige tähtsama osa moodustavad luuletused.Kokku on Koidula kirjutanud umbes 300 luuletust.Tema eluajal ilmusid luulekogud-"Vainulilled" ja "Emajõe ööbik".;õlemad raamatud on autorinimeta. "Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust. On ka tema enda loodud luuletusi nagu "Meil aiaäärne tänavas"-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg saabus,laps kasvas suureks,läks laia maailma,kuid seal polnud pooltki nii armas kui koduses külatänavas. "Juba kaseladvalt lehed langvad"-maalib pildi hilisest sügisest,kus puhub tuul ja päike on väsinud,kus ainult sõna kodu annab sooja.
Romantikutel oli suur huvi keskaja ja üldse möödunu vastu. Avastasid keskaegse luule ja hindasid seda. Väga tähtsad olid saksa romantikud, nt Herder (oli peamiselt kultuurifilosoof, tema oli see, kelle tööde kaudu hakati teistmoodi vaatama keskajale) Herder avaldas 1803.aastal poeemi nimega ,,Cid", sellel oli suur kaal. Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12.sajandi keskpaik. Hispaanias on suuremaid tekste säilinud väga vähe. Kangelaslaul- cantar de gesta. Ilma autorinimeta. Kangelaslaulude ettekandjad olid zonglöörid, spiilmannid (kandsid pooleldi lauldes-skandeerides ette erinevates paikades, saatsid end erinevatel muusikariistadel) Kangelaslaulud olid varasemad kui romansid. 13. sajandi lõpus on üks suurimaid kroonikaid. See jutustab juba ümber Cidi loo. 14.09.10 Cid, kes on lihtsat päritolu, tõuseb kõrgesse ausse. Täishäälik ,,a" on assonantsriimi alus. Kaashäälikud ei pea kokku langema. Tähtis on, et langeks kokku vokaal
annaabi.ee 
