Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisist tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju, astus Euroopas tihti üles dirigendina (autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis. Isiklik tutvus sidus teda Brahmsi, Griegi ja Saint-Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridge'i ülikooli audoktori tiitel. 1885. aastast elas helilooja Moskva külje all Kiinis. 1890. aastal katkes Tsaikovsi ja von Mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetusetunne peegeldusid teravalt tema viimaste aastate loomingus. Helilooja suri 9 päeva pärast 6
tegemas. Elatist teenis viiuldajana mitmesugustes orkestrites. Külastas innukalt kontserte ja teatrietendusi, tutvudes paljude heliloojate loominguga ja kuuldse suurepäraste interpreetide esinemisi. Pärast konservatooriumi lõpetamist siirdus Tartusse ja hakkas sealse Kõrgema Muusikakooli õppejõuks. Sealsed aastad olid loomingus väga viljakad. Tartus ja Tallinnas toimusid Elleri autorikontserdid ning tema teoseid mängiti 1920-1930 umbes 14 välisriigis Elleri pedagoogitöö on eesti muusika tuleviku seisukohalt hindamatu Tema juures õppisid peale kuulsate heliloojate ka muusikateadlased ja interpreedidki. 1920-1930 aasate vahetusel tekkis Tartu koolkond. Kooli lõpetasid Tubin, Karindi jt. Koolkonna eripära oli otseselt seotud Elleri enda põhiliselt juba 1920.aastate alguseks
Aasta loomingunimekirjas on peale Kõrvitsa ooperi teisigi olulisi suurvormis teoseid, sh Olav Ehala muusikal „Arabella”, Tauno Aintsi ooper „Rehepapp”, Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants”, Toivo Tulevi „Magnificat”. Korraldati sisukaid autorikontserte, sh Toivo Tulevi (Crescendo), Sven Grünbergi (festival „Plektrum”), Tõnu Kõrvitsa (Tallinna Filharmoonia), Rein Rannapi ja Liis Viira (Eesti Kontsert) muusikaga. René Eespere autorikontserdid leidsid aset Eestis, Saksamaal, Soomes, Moskvas ja Peterburis. Tallinna Filharmoonia sarjas „Portree” kõlas Lepo Sumera looming, Muusikasõprade Seltsi muusikat ja sõnakunsti ühendavas sarjas „Heli ja keel” Helena Tulve, Märt-Matis Lille, Raimo Kangro ja Peeter Volkonski looming. Oli olulisi välisesiettekandeid, sh näiteks Erkki-Sven Tüüri „De Profundis” ja klarnetikontsert (2012) Helsingis, esimene Helsingi Filharmooniaorkestri esituses Olari
Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisis tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju. Astus Euroopas tihti üles dirigendina ( autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis, isiklik tutvus sidus temaga Brahmsi, Greigi ja Saint- Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridgei ülikooli audoktori tiitlel. 1885 aastast elas Moskva külje all Klinis. 1890 aastal katkes von mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetustunne peegeldusid tervalt tema viimaste aastate loomingus. Suri 9 päeva pärast 6 "pateetilise sümfoonia" esittekannet
klaveripalade tsüklid ,,Aastaajad". ,,Lastealbum","Mälestusi Haapsalust", kolm keelpillide kvartetti. 1876 algas kolmeteistkümneaastane kirjavahetus metseen Nadezda von Meckiga. 1877 kriisiaasta mille põhjustas lühike abielu ja sellele järgnenud pikk lahutusprotsess. 1878 aasata lõpul lahkumine Moskva Konservatooriumist ja ärasõit Moskvast. 1878-1884 välismaa periood. Ukraina,Sveits, Itaalia, Prantsusmaa. Algab tegevus dirigendina, autorikontserdid mitmetes Euroopa maades. Muutub osaliselt loomingu temaatika. Tähtsamad teosed sel perioodil: ooper ,,Orléans´i neitsi" ja ,,Mazepa", 2.klaverikontsert, ,,Itaalia kapritso", avamäng ,,1812", kantaat ,,Moskva". 1885-1893 uuesti Venemaal. Elupaikadeks valib Moskva lähedased väikelinnad, milles tähtsam on Klin, kus asub praegu Tsaikovski muuseum ja käsikirjade hoidla. Samas jätkusid kontsertreisid paljudesse Lääne Euroopa linnadesse (Leipzig,
annaabi.ee 
