Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed (autoportreel kujutab kunstnik iseennast). Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni (laudtahvel kaeti algul temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle). Õlivärvidega maalimine levis algul Madalmaades, sealt edasi teistesse maadesse, eelkõige Itaaliasse, kus see tehnika eriti Veneetsia meistritele meeldima hakkas
metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Rembrandt on endast teinud palju autoportreid. Iga pilt on halastamatult tõetruu. Kunstnik uuris ja kujutas ennast varjamatu avameelsusega. Ta ei häbene oma väsimust, lohakust ja inetust. Rembrandt näitab end plekilises kitlis, ajamata habeme, aukuvajunud silmadega. Ta ei karda vanadust. 1661. aastal maalitud "Autoportreel" kujutab Rembrandt ennast koos töövahendite - paleti ja pintslitega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest. Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree"). Südamlikkus, soojus, tundlikkus, mõistmine, mis nende nägudelt vastu kumavad, liigutavad vaataja hinge. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutuse-piltideks, võib
on rohkem kui kolmsada pilti- see annab võimaluse hinnata tema pärandit. Loomulikult oli Lermontov kunstis halvem kui kirjanduses.Siiski see mõjutab andekat kirjanikku. Viimastel eluaastatel tegi ta portreesid, millel oli kujutatud sõpru ja tuttavaid. Säilinud on maalitud portree A.H. Muravjevast, akvarellidega tehtud portree A.A Kikinast ja A.A Stolpinast ja kask suurepärast portreed tundmatutest isikutest. Suur tähtsus on Lermontovi romantilisel autoportreel 1897 aastast, kus kunstnik on kujutanud kaukaasia varjus ennast kui luuletajat ja sõdalast. Lermontovi lemmik Kaukaasia ülevaatest-see oli näiliselt väike kild universumist, kuid väljendas siiski lõpmatut universumit. Varemed, kloostrid, templid, mis on kujutatud mägede nõlvadel.Sinna on joonistatud veel inimesi-rattureid, autojuhte ja kaameleid, grusiinide kogunemist vee ääres. Lermontov sarnaneb Byronile, kus on on ideaalne romantiline isikupära isikustatud-traagiline ja
ainult tunnetab, et poeg palub tehtud vigade pärast andestust. Pime isa on oma käed pannud poja õlgadele ja nii õnnistab ta vaikides paluja tulevikku. See on sõnatu teineteisemõistmine, hingeliigutushetk, mil mõlemad kuulavad teineteise südametukseid. 13 Autoportree 1661. aastal maalitud "Autoportreel" kujutab Rembrandt ennast koos töövahendite - paleti ja pintslitega. Kunstnik jätab oma vasaku silma täiesti varju ja sunnib vaatajat niimoodi endale sügavalt otsa vaatama, üksteisega tõtt tunnistama. Miks on Rembrandt maalinud enda selja taha kaks ringi, jääb üsnagi saladuslikuks. Võib vaid arvata, et need kujundid vihjavad täiuslikele ringidele, mis demonstreerivad Rembrandti meiserlikkust tõelise kunsti loojana.
modelli ja kunstniku vahel ning mis on ilmselt seletatav range isa ja puberteediealise poja vahelise komplitseeritud suhtega. Tagaplaanil olevast künkast jookseb üles noor tüdruk, kelleks peetakse Dalí õde. Tema väike liikuv kuju on jõuliseks kontrastiks isa skulptuursele siluetile ja annab edasi lapselikku vabaduse ja muretuse tunnet. (Dalí, 1999; Weyers, 2006) Joonis 3. Minu isa portree (Friendsofart, 1920) 2.3. Autoportree Raffaeli kaelaga Julge värvikombinatsioon tema ,,Autoportreel Raffaeli kaelaga" näitab, et ta oli tuttav fovistide nõudmisega pöörata rohkem tähelepanu puhtale värvile kui vormile. Salvador kujutab ennast sellel autoportreel enesekindla ja isegi pisut ülbena suure itaalia maalikunstniku Raffael Santi näojoontega. On ilmne, et Dalí peab kunstnikuametit oma kutsumuseks ja on endale seadnud suured eesmärgid. Loomulikult soovib noor koolipoiss saada sama kuulsaks ja meisterlikuks nagu Raffael ega häbene oma auahnust. (Weyers, 2006) 3
annaabi.ee 
