3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse) anaalne periood 1 3 eluaastat iseseisvuspüüd ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust) initsiatiivi tekkimise periood 3 7 eluaastat initsiatiiv süütunne (moraalsus?; selles eas õpitakse kiiresti ja meelsasti, laps on avatud, aktiivne) kooliiga 6 12 eluaastat töökus ja kompetentsus noorukiiga rolli leidmine - rolli määramatus Igat perioodi hõlmav vanusevahemik, perioodi nimetus, eesmärk, arenguülesanne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed, lk
Kogu see staadium kujutab endast võitlust autonoomia eest. Niipea kui laps tunneb end omil jalul kindlamalt, õpib ta nägema maailma läbi oma "mina". Kui väline kontroll on olnud liiga varane ja karm võib laps muutuda vaenulikuks ja kangekaelseks. Vaba tahte tunnetamise ontogeneetiline allikas on enesekontrolli tunnetamine, millega kaasneb kõrge enesehinnang. Enesekontrolli kaotamine ning liigse vanematepoolse kontrolli tunnetamine loob eelduse kahtlus- ja häbitunde tekkeks. Autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust. Selles staadiumis leiab aset emast eemaldumine. Tegeliku identsuse kujunemine eeldab sõltumatut indiviidi, kes suudab teha valikuid ja oma tulevikku juhtida. "Ma olen see, mida ma saan vabalt valida." Erik Homburger Erikson 2 Lapsepõlv (3-6) initsiatiiv või süütunne. Kolmandat staadiumi iseloomustab kolm arenguliini: laps hakkab rohkem ja vabamalt ringi liikuma, mistõttu laieneb tema
E. H. Eriksoni (1902-1994) psühhoanalüütilise isiksuse arenguteooria kohaselt läbib inimene oma eluea jooksul kaheksa psühhosotsiaalset kriisi. 1) Väikelaps – usaldus vastandatult usaldamatusele. Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usalduse arenemine. Kujunemise aluseks on praktilised kogemused, mis seostuvad baastarvete järjekindla rahuldamisega. 2) Kõndima hakkamine – autonoomia vastandatult häbile ja kahtlusele. Autonoomiatunde ja eneseusalduse arenemine; tegevuspiirangute kogemine. Kujunemise aluseks on pidevad praktilised kogemused, mis seostuvad tegevuse julgustamise ja piirangute seadmisega, ilma et last tõrjutakse või hukka mõistetakse. 3) Varane lapsepõlv – initsiatiiv vastandatult süütundele. Keskkonna tundmaõppimise ja sellega manipuleerimise suundumuse arenemine
leidva kriisi lahendusena toimub justkui isiksuse struktuuri taasloomine, kus uus minakogeus integreeritakse varasemaga. 8. Erinevatel arenguastmetel kujunenud lahenduste mõju sotsiaalsele arengule. Aste Vanus Põhikonflikt Astme kirjeldus (positiivse arenguna) 1. Väikelaps Usaldus vs Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usaldamatus usalduse arenemine. 2. Kõndima Autonoomia vs Autonoomiatunde ja eneseusalduse arenemine; hakkamine häbi ja kahtlus tegevuspiirangute kogemine. 3. Varane Initsiatiiv vs Keskkonna tundmaõppimise ja sellega lapsepõlv süütunne manipuleerimise suundumuse arenemine. 4. Noorem Töökus vs Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, kooliiga alaväärsustunne isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arenguga
annaabi.ee 
