inimkaotused ja majanduse halvamine. Maailmasõda tõi siiski kaasa rahvusliku liikumise elavnemise ja viis Venemaa krahhi äärele. Noorte radikaalide üks juhte Jüri Vilms nõudis 1916.aastal esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik anatoomia. Järelikult mõjutas Esimene maailmasõda Eesti teed iseseisvusele tugevalt, õõnestades Venemaad ja tuues kaasa rahvusliku liikumise elavnemise. 1917. aastal sai Venemaast vabariik. Anti autonoomiad mitmetele impeeriumi rahvastele. Ka eestlaste meeleavaldus Petrogradis 26.märtsil 1917 avaldas sügavat muljet. Eestimaa kubermangust sai uus haldusüksus, mille juhtimine läks eestlaste enda kätte. Toimusid Maanõukogu valimised, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Vene töölised ja sõdurid aga ei mõistnud eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid konfliktid. Rahvuslust eitaval kohal olid vaid enamlased, kes oma vaateid vastutustundetu demagoogia abil demonstreerisid. Nii võeti
Heaolu kasv (tasakaalustatud rahanduspoliitika) Loodusressursside mõistlik kasutamine Ühiskonna sidusus (horisontaalne ja vertikaalne) kultuuri kestmine 6. Riik Riik on institutsioonide kogu, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigivalitsemise vorme: Vabariik Monarhia Riigikorralduse vorme: Unitaarriik Föderatsioon (alaliselt terviklik, kuid võib olla mitu võimu nn autonoomiad) Riigi tunnused Riik on alati seotud võimu teostamisega ja selle võim on ülimuslik ning sõltumatu. Riigi otsuseid vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli teatud territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. 7. Riigiasutuse tunnused On kindla sisemise struktuuri ja hierarhiaga
Suuremates linnades oli oodata näljamässe. Poliitilised: keisrivõimu autoriteet oli langenud. Õukonnas võttis maad moraalne laostumine. Raputini mõju keisriperekonnale. Ükski ametnik ei toetanud enam Nikolaid. Rahulolematuse üldine kasv. Ajutine valitsus: algatati reforme, mis parandasid rahva olukorda. Astuti samme liberaalse demokraatia suunas. Lubasid kokkukutsuda Asutava Kogu, mis pidi olema valitud demokraatlikult. Anti riikidel autonoomiad (nt Eesti). Sõnavabadus, trükivabadus, amnestia poliitvangidele ja riigi vastastele. Ajutine Valitsus ei suutnud võimule jääda, kuna nad ei lõpetanud sõda ning suurenes maa võtmise anarhia. Rahvas polnud nendega rahul. Enamlased lubasid rahu, maad ja leiba, riigipööre. 12. Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim? Millised muutused toimusid Venemaa valitsemises ja majanduses 1917.a lõpus-1918.a alguses
eakaaslastega. *enesekindlus ja eneseusaldus *konflikt vanematega ( konfliktide sagedus näitab langevuse tendensti , 2. need kellel olid konfli eelnevas eas on ka nüüd. 3. Millises vallas on konf vanematega- minu enda persooniga seonduvatest igapäeva küsimused, mis puudutavad lühiajalist perspektiivi. ) Väärtushinnanguline autonoomia See et mul on oma süsteem ja selles ei ole vastuolulisi. Puudutab haridust, religiooni. Neid kasutan aind siis kui mul on eelmised autonoomiad kasutatud . Käitumuslik autonoomia Nooruk on jõudnud enda jaoks ebastabiilsesesse olekusse, ta tajub et vanemad pole kõik võimsad nad väsivad ja pole ideaalsed, teisalt tajub ta seda et kõiki probleeme ma ei suudagi lahendada. Tajub oma piiratust ja saab perioodi lõpupoole aru et tast ei pruugi saada tema lapsepõlve unistus, vaid tavaline inimene. Lepib oma inimlikkusega. Et sellest seisundist turvalisust saada otsib noorukiealine tuge eakaaslastelt