Selles tehases toodetakse ainult alumiiniumdetaile, enamasti valualumiiniumist. Materjal mida kasutatakse tuleb välismaalt, iga alusepeal on viie tonni ulatuses alumiiniumi kange. Igale kangile on märgitud nö seerianumber, mis näitab ahju numbrit ja valmistamis aeg. Materjal kasutatakse teatud järjekorras, see, mis tuleb esimesena sisse see kasutatakse kõigepealt. Esimesed masinad, mida tutvustati olid valumasinad, kus valati sulaalumiinium vormi. Üks masin valas automatselt alumiiniumi vormi kuid teise masina jaoks oli vaja töötaja kindlat kätt. Vormi valamiseks on vaja alumiinium sulatada elektriahjus, mida on seal kaks tükki. Väiksemaid detaile valmistati survevalumasinaga. Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt masinast eemaldada ja vorm suruõhuga puhastada, jupid valmisid umber 30sek intervallidena. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Seal segatakse spetsiaalne liiv ja vaheaine, mis peale ahjus käiku lagunevad
Hiljem pole soovitud programmi vahetama hakata, kuna programmiga on harjutud ja ta on käepärane ning praeguse seisuga katab veel enamus vajadused v.a. näiteks kassapõhine arvestus 3. Milliseid mooduleid kasutatakse? Finants, kassa, müügireskonto, ostureskonto, põhivarad, tehnika, riigi tarkvara, üldine 4. Selle raamatupidamisprogrammi eelised ja puudused Eelised: Müügireskonto tegemisel kanne automatselt kandub panka üle, pole vaja importida nagu PMN-s näiteks. Puudused: kõik riigisüseemis nõutavad aruanded pole otse kättesaadavad, tuleb teha excelis eraldi ja kohandada. Nt. tehakse excelis kassapõhine aruanne ning eelarve jälgimine. 5. Kas raamatupidamisprogrammist saadav informatsioon on piisav või peetakse ka eraldi arvestust (näit excelis)? Millist?
ABS (arvu absoluutväärtus), SIGN (võrdub 1 positiivse ja -1 negatiivse argumendi korral), INT (arvu täisosa), ROUND(x;y) (ümardab arvu x y-nda kümnendkohani), MOD(x;y) (ar- vutab jagatise x/y jäägi). Peale eelpool toodud funktsioonide on võimalik kasutada veel tõe- väärtusi TRUE ja FALSE ning loogikafunktsioone, aga neil ma siinkohal ei peatu. Tähelepanu! Kui peale valemi lisamist muudad näit esimese rea summat, siis tuleb uuendada ka valemivälja (MS Word seda automatselt ei tee); selleks tee paremklõps arvutusväljal ja vali käsk Värskenda väli (ingl. Update Field). -4- Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Ava eelnevalt loodud tabeliharjutuste fail või loo uus nimega 24-Tabel3 ning võid soovi korral selle loengu harjutused kopeerida sinna (uuele lehele). 2
meenumise teel. Äratundmine on tajumine mingit objekti, sündmust, millega oleme varem kokku puutunud. Meenumine- materjal tuleb meelde iseenesest. Kutsuvad esile juhuslikud vihjed, tahtmatul. Meenutamine-eeldab tõsist mõttetööd ja pingutust. Võib ka pärssida. Mälu liigid on sensoorne, primaarne ja sekundaarne mälu (liigtatakse materjali älus säilimise aja järgi) 1.Informatsioon 2.Sesnoorne mälu kestab 1 üle 1 sekundi. Tuleb meeleelundite kaudu ja salvestatakse automatselt, kui ununeb siis kustub täielikult. 3.primaarne mälu e. Lühiajaline kestab mitu sekundit, kui ununeb, siis põhiliselt uue informatsiooni tõttu. Aitab kordamine, et ei ununeks, siis muutub pikaajaliseks mäluks. 4.Sekundaarne mälu e. Pikaajaline mälu kestab minuteid ja aastaid. Mälu maht on suur aga info kättesaadavus on raskem kui primaarse mälu puhul. Unustatakse interferentsi tõttu. Jaotatakse veel
Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tulevad laused. Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt. Kõneareng peegeldab sõnavara vaimse tekkinud automatselt et ütleb küsitud, autistidel samamoodi, ehholaalia on järgikordamine. arengu potentsiaali. 2 a vanuseks närvirakud õiges kohas. Müeliin. 6 eluaastat on kõige Näo muskulatur. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad aju sillas, tüves, tagasiside sensoorsetets olulsem kõne periood. Nendel lastel magnetiga kontrollitud, kel ruttu kõne lateraliseerub ühte piirkondadest. poolde ära, siis edukamad kõnes. Aktiivse kõne arengu perioodil 60 sõna õpitakse päevas.
annaabi.ee 
