"Klassitsistlik" periood kestab 1924. aastani, nime annavad sellele ajale monumentaalselt osalt antiigiga seostatud figuurid ja figuurigrupid. 1924. aastal Picasso dekoratsioonidega etendunud ballet "Mercure" annab André Bretoni ümber koondunud sürrealistidele põhjust ülistada Picassot kui üht omade seast. 1925. aastal võtab ta Giorgio de Chiroco, Max Ernsti ja teiste kõrval osa sürrealistide ühenduse esimesest näitusest. Nende nõudmistega kujutada "psüühilisi automatisme" liitub Picasso vaid tingimisi. Sürrealismilt saab ta esmajoones virgutust ning võtteid oma teemade spontaansemaks ja emotsionaalsemaks töötlemiseks. Loomingusse ilmub rõhutatud kujul seksuaalsus. Picasso huvitub 1920. aastate lõpus Minotaurusest, olevusest, kes on segu inimesest ja loomast, ning härjavõitlusest. Graafikatsüklis "Minotauromachie", mis valmis 1935. aastal pisut enne Hispaania kodusõja puhkemist, on need erootilised metafoorid ja viide hävitavatele jõududele
Et õppimine toimuks, on vajalik, et kujunev uus teadmine teadvustuks pikema aja kestel. Töötava mälu mahtu saab suurendada näiteks tajutava üldistamisega suuremateks ühikuteks. Sealhulgas on näiteks sõnu hea meelde jätta, kui grupeerida nad erinevatesse kategooriatesse. Teiseks lühiajalise mälu piiratuse ületamise võtteks on vastuvõetava informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmas hea võimalus on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vajagi. 5. Pikaajaline mälu Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalisse mällu. Meeldejäetava talletamine toimub lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni: semantiline ja skemaatiline. Pikaajaline mälu on panipaigaks informatsioonile, mis filtreeriti
5 1.2 Lühiajalise mälu maht Inimene suudab korraga meelde jätta suhteliselt vähe. Töötava mälu mahtu saab suurendada tajutava üldistamisega suuremateks ühikuteks. Teiseks lühiajalise mälu piiratuse ületamise võtteks on vastuvõetava informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmandaks võimaluseks on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vaja. Nii me kõnnime, istume toolile, avame uksi, juhime autot või teeme midagi muud praktiliselt nende tegevuste üle mõtlemata ning samal ajal enamsati hoopis teistest asjadest mõeldes. Töötav mälu koormust vähendab ka baasoskuste treenimine automaatsuseni. 1.3 Lühiajaline mälu kui vahendaja Kui võib-olla vähem märgatavaks jäi lühiajalise ja töötava mälu talituse kirjeldamisel nende protsesside teine olulisem funktsioon
Sümptomid samad, kuid mööduvad 24h jooksul. Suur risk insuldiks ! Insuldi ravi võimalused: Trombolüüsravi (trombi lahustamine) Taastusravi (võimalikult vara) Paralüüs e. halvatus. Lihaste funktsiooni osaline või täielik halvatus. Pleegia Inimese täielik halvatus. Parees e. kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e. spastiline halvatus - tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme e. tahtmatuid liigutusi. Perifeerne halvatus lihased on lõdvad, refleksid kustunud. Hemiparees ühepoolne kergem halvatus. Hemipleegia ühepoolne täielik halvatus. Paraparees mõlema jäseme kerghalvatus. Käed/jalad. Parapleegia- Mõlema jäseme täielik halvatus. Tetrapleegia Kõigi nelja jäseme täielik halvatus. Patsiendi abistamine peale insulti: Aitamine söömisel ja joomisel, logopeed, taastusravi ja võimlemine.
aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma. Mis on tsentraalne e. spastiline halvatus? Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse. Mis on perifeerne halvatus? Piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral tekib perifeerne ehk lõtv halvatus. Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Mis on hemiparees?
maht on piiratud. Miller'i järgi on selleks mahuks 7+-2 ühikut. Õppimise ajal lühiajalise mälu otstarbekamaks kasutamiseks saab teadlikult töötavat mälu laiendada. Selleks on järgnevad võimalused: 1. vastuvõetava info üldistamine suuremateks ühikuteks(nt arvuderida saab paremini meelde jätta kui jagada see gruppideks); 2. info jaotamine osadeks (st kui ülesandes esinevate elementide arv kipub ületama lühiajalise mälu mahtu, on kasulik see jagada osaülesanneteks); 3. kujundada automatisme (nt lugemine, käimine, autoga sõit, korrutustabel jne). On ka oluline rõhutada, et lühiajaline mälu mängib õppimisel otsustavat rolli, kuna info töötlemisel toimub vastassuuunalise protsessina. Ühelt poot saabub sensoorsest mälust info ja teiseltpoolt võrreldakse seda ingot pikaajalises mälus olemasoleva infoga. Kui ilmnevad erinevused ehk kui ilmneb kognitiivne dissonants, siis hakkab indiviid otsima, mis on erinevuste sisu ja milline variant on adekvaatsem
annaabi.ee 
