kütab praegu ainult kooli- ja vallamaja, samuti halupuudega. Lasteaialgi on eraldi puiduga köetav katlamaja. Sooja tarbevett tehakse elektriboileritega. 7. Kuidas minna edasi? Halupuit kütusena on kahtlemata kõige odavam kütus, aga selle kasutamine kütteks eeldab üsnagi suurt tööjõukulu. Hetkel, ilma kõiki detaile sellest asjast teadmata, ei oskagi kindlalt öelda, kas halupuudega kütmine tuleb vallale kindlasti odavam kui näiteks tunduvalt suuremat automatiseeritust võimaldav hakkepuit. Praegu Koonga katlamajas töötavad 4 inimest vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks kindlasti hakkepuiduga tunduvalt väiksem, valla 2012 a. eelarves oli soojamajanduse personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult arvestatud füüsilise isiku tulumaksu näol tagasi. Hakkepuidule üleminek nõuaks suuri
parandada oma vigu. Nimetamisoskus Nimetamisoskus võimaldab meil varem omandatud ning pikaajalisse mällu talletatud sõnu leida ning kasutada suhtlemise või testülesannete käigus. Hästi arenenud ning kiiresti toimiv nimetamisoskus on ladusa kõne- ja keelekasutuse ning sujuva kommunikatsiooni üks aluseid. Nimetamisoskus eeldab sõnade olemasolu mälusalves, sealt sõnade 7 kättesaamise ning artikuleerimise automatiseeritust. Nimetamisoskus ei ole samane sõnavara kasutuse ja mahuga. Raskused nimetamisoskuses: · Sobivate sõnade mitteleidmine; · Mittesobivate sõnade aktiviseerumine ning kasutamine; Mittesobivad sõnad võivad aktiviseeruda semantilise ja/või leksikaalse kokkukuuluvuse alusel, nt maja asemel kodu või kõlalise sarnasuse alusel, nt nirk asemel kirp; · sõna või sõna laguse kordamine, nt auto-auto, ma-maja;
veel objektid ja stiimulid, mis on seotud huvidega, aktualiseerunud vajadustega ja eesmärkidega. tahtlik/tahteline tähelepanu (0.25-0.30 sekundit) – Tajuobjekti valik sõltub isiku tegevuse eesmärgist, teadlikust keskendumisest mingitele objekti tunnustele, mingisse kategooriasse kuuluvatele objektidele. Võistlevate signaalide tõttu raske teadlikkult ühele asjale keskendumine tähelepanu jaotamine – On üldiselt raske või võimatu. Vajab kontrollitavust, automatiseeritust, vilumust ja harjutamist crowding effect ehk ülerahvastusefekt – kui asju on palju on neist ühte valitud objekti raskem tajus eristada konstantsus – esemete ja tajuvate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kagus, valgus, värv, vaatenurk jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega
Analoogne lähenemine on esitatud informatsiooni väärtusahelana ja selle aluseks oleva informatsiooni juhtimise protsessimudelina, mis väljendab informatsiooni elutsükliga seotud põhi- ja tugiprotsesse. IT ressursid Kasutatavate mõistete kokkuvõtteks selle aine (ja loengu) kontekstis: · Inforessursid = andmed · IS protsess = käsitsitehtavate + poolautomatiseeritud + automatiseeritud info- ja süsteemitöötegevuste kogum · Rakendus = automatiseeritust toetav tarkvara · IT spetsialist = süsteemitöö tegija või juht · IT ressursid = IS protsessid + rakendused + andmed + IT varad+ IT spetsialistid · IT juhtimine = IT varade juhtimine · IT ressursside juhtimine = IS protsesside juhtimine + inforessursside juhtimine + IT juhtimine + IT spetsialistide juhtimine · IS juhtimine = IT ressursside juhtimine IS/IT juhtimine
annaabi.ee 
